http://www.hot.ee/valeriaranik, http://web.zone.ee/valeriaranik ja https://webzone.ee/valeriaranik on nüüd https://valeriaranik.eu


http://www.hot.ee/valeriaranik oli aastate jooksul olnud minu peamise kodulehe aadress ja see on märgitud paljudesse mu raamatutesse. Hot.ee-poolse kodulehtede majutamise lõpetamise tõttu (8.2016) pidid mu kodulehed mujale kolima. Nimelt asendati kodulehed pilveteenusega. Milleks on vaja netiruumi, kus kirjanik ei saa oma tekste avalikkusele nähtavaks teha? – – – Minu "ilves" ei istu "pilves". Kodulehti arendab "ilves". – – – Kes 2014. aastal mu juubeliüritusel on käinud, sai kuulda, et ma ei taha enam paberraamatuid teha, vaid pühendun muude võimaluste leiutamisele. Veider oleks sisuliselt tellida metsa raiumist, et ära trükkida metsa jm eluslooduse kaitseks kirjutatud raamatud. – – – Ka ei raiu mu "ilves" puid. Raamatuteks ON viise muid.

Katsetan UUSI VORME:


vaadake filmi (30 minutit) ilma sisse logimata

MINU RAAMATUD,
jaotatuna:
  • žanri ja osaluse järgi
  • kirjastajate järgi
  • teema ja adressaadi järgi
  • tagantvaates ka
  • Kohtume suhtlusvõrkudes: Facebook, Draugiem, Instagram, Twitter
    ilves.ilves@mail.ee,
    valeriaranik@gmail.com
    (hot.ee-lõpulist e-maili palun enam mitte kasutada)
    LUULETUSED
    1983–2014
    Minu PUBLIKATSIOONID
    ja ESINEMISED
    TEISED KIRJUTASID minust
    (igav bibliograafia)
    Minu ARTIKLID
    ja INTERVJUUD

    Minu toimetatav Facebooki leht
    "Ervu Tulimägi"
    (alates 1.2020)
    ILVESETEEMALINE SAIT,
    juba üle 20-aastane

    (kuni 31.7.2015 asus aadressil
    http://my.tele2.ee/ilvi,
    siis aadressil http://web.zone.ee/ilvi,
    ja siis aadressil https://webzone.ee/ilvi,
    mis muudeti lõpuks aadressiks
    https://valeriaranik.eu/ilvi/ )
    ESOTEERIKATEEMALINE SAIT,
    igivana ja ammu uuendamata
    Leht "METSAHULLU RAAMATUD"
    asub siin
    Olulisimaid näpu- ja
    TRÜKIVIGU mu tekstides

    CV ÜLDANDMED:

  • Sündinud 19.8.1964 Moskvas
  • Idaeestlasena repatrieerusin 1988
  • Tartu elanik alates 1989
  • Vabakutseline kirjanik alates 1990
  • Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1991
  • Eesti Vabariigi kodanik alates 1992
  • Lapsed 1990 ja 1992, lapselapsed 2011, 2014 ja 2017
  • Teine kõrgharidus 1996, magistrikraad 2001
  • Alates 11.2014 elan maal Lõuna-Eestis
  • HARIDUS:

  • 9.1971–6.1981 Moskva 176. keskkool
  • 9.1981–6.1987 Moskva Raadiotehnika, Elektroonika ja Automaatika Instituut, elektroonikainseneri diplom
  • 9.1989–7.1996 Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna eesti ja soome-ugri filoloogia eriala, baccalaureus artiumi kraad (bakalaureusetöö teema – "Isiksuseks kujunemise probleemid Lehte Hainsalu loomingus")
  • 11.2001 – magister artiumi kraad eesti kirjanduse erialal (magistritöö teema – "Lehte Hainsalu looming")
  • TÄIENDUSKOOLITUS:

  • 9.1985–6.1987 Moskva Kirjanike Liidu Noorkirjanike Stuudio
  • 10.1999–2.2001 Intuitiivteaduste Kool
  • 8.2001–11.2001 autokool "Selge" (pooleli, autot pole)
  • 6.2002 Personalijuhtimise Keskuse väikeettevõtja koolitusprogramm "Ettevõtluse alused"
  • edasi iseõppimine kui põhiharrastus
  • TEENISTUSKÄIK:

  • 8.1987–2.1988 Moskva Raadiotehnika Teadusliku Uurimise Keskinstituudi insener (2.1985–7.1987 – laborant)
  • 9.1988–7.1990 Tartu Ülikooli eesti keele kateedri vanemlaborant (sekretäritöö, masinakiri, paljundus, tõlketööd)
  • Alates 7.1990 vabakutseline kirjanik ning lastega kodus
  • 1.1997–5.2000 füüsilisest isikust ettevõtja alal "Raamatute tootmine ja müük Eestis" (tegelikult: toimetamine, tekstitöötlus, arvutikirjatööd)
  • 10.2000–10.2001 Tööhõiveametis arvel, edasi registreerimata töötu ehk sotsiaaltoetuste mittesaaja
  • Alates 6.2000 vabakutseline kirjanik
  • 10.2014–2021 tegelesin valdavalt ehitustöödega, sh maastiku parandamine ehk enda jaoks väärilise elukeskkonna loomisega maal
  • AUTASUD JA VÕIDUKOHAD:

  • Betti Alveri kirjandusauhind (1990)
  • Eduard Vilde nim. kirjandusauhind (1991)
  • II koht Emakeele Seltsi keeleainestiku kogumise võistlusel (1994)
  • Eesti Näitemänguagentuuri preemia (1995, III koht – näidend "Mullamustuke")
  • Eesti Kirjanduse aastapreemia (2001)
  • ...sekka need, kus olin nominent:
  • Juhan Liivi luuleauhind (1999, 2002)
  • Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (2003)
  • tõenäoliselt ka kusagil veel (nominentidele seda ei teatata)
  • Arvutioskus ja -kogemus...

  • Windows, tekstitöötlus Microsoft Word'is, info otsimine internetis, tegutsesin ka arvutigraafika, fototöötluse, kujundamise ja küljendamise vallas
  • Häda pärast või vabatahtlikult sai tehtud kodulehekülgi, tõlgitud, toimetatud, arvutisse andmeid sisestatud, tudengite töid vormistatud, kirjutatud või juhendatud, žüriides osaletud jpms
  • ...sekka muu vabatahtlik tegevus Eestis ja välismaal:

  • aastate jooksul nõustasin inimesi enamasti elu, laste ja loomadega hakkamasaamise teemal
  • püüdsin ja meelitasin koju tagasi lemmikloomi ning talitasin metsloomi, keda pidin masendusest välja tooma, õpetama või muul viisil aitama
  • Alates 7.2020 MTÜ Tulimägi liige
  • MINU PROOSARAAMATUD:

    (kokku: 2398257 tähemärki (ilma tühikuteta))

  • "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas. Teine raamat" (2013, 128 lk, sh 5 joonistust ja 72 fotot)

  • "PUUDE TAGA JÕGI, JÕE TAGA METS. Muinasjutukauge metsalugu igas vanuses inimlastele" (2010, 32 lk, sh 124 fotot)

  • "Hundijutud ja karulood. Teine raamat" (2010, 200 lk, sh 1 joonis ja 200 fotot)

  • "Viis aastat vanemaks. Raamat Lehte Hainsalust – 2" (2008, 96 lk, sh 1 joonis ja 33 fotot)

  • "SEITSME PUU JA MÄTTA TAGA. Kaasaegne metsalugu määramata vanuses inimlastele" (2007, 32 lk, sh 56 fotot)

  • "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" (teine, parandatud trükk, 2006, 64 lk, sh 32 joonistust ja 16 fotot)

  • "Hundijutud ja karulood" (2005, 128 lk, sh 108 fotot)

  • "ILVES ILVES. Raamat maailma ilvestest" (2005, 320 lk, sh 11 tabelit ja 102 fotot)

  • "Lehte Hainsalu: MISKI PEAB OLEMA PÜHA" (2004, 262 lk, sh 1 kaanejoonistus ja 31 fotot)

  • "Väike ilves, Suur Murr ja teised" (2003, 120 lk, sh 2 autori joonistust ja 13 fotot)

  • "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" (2000, 80 lk, sh 37 joonistust, kirjastus "Elmatar")
  • MINU LUULERAAMATUD:

    (kokku: 188942 tähemärki (ilma tühikuteta))

  • "Linnad kasvavad ümber metsa. Valik luulet 1984–2014" (2014, 128 lk, sh 184 fotot, 137 luuletust 9 keeles)

  • "METSA POOLE. 12 aastat imelist salaelu" (2011, 96 lk, sh 98 fotot, 95 luuletust)

  • "Valgust täis suur pilvealune tuba" (2007, 64 lk, sh 50 joonistust ja 1 foto, 51 luuletust, kirjastus "TEA")

  • "Luulepere pereluuleraamat" (2001, 88 lk, sh 5 joonistust, 65 luuletust, kirjastus "Tuum")

  • "Aitab ajast" (2001, 64 lk, 51 luuletust, kirjastus "Ilmamaa")

  • "Ajast mööda" (2000, 96 lk, sh 11 joonistust, 60 luuletust, kirjastus "Ilmamaa")

  • "Ajast väljas" (1994, 32 lk, sh 5 joonistust ja 2 fotot, 26 luuletust, kirjastus "Sakala")

  • "Ajast kinni" (1993, 82 lk, 53 luuletust, libakirjastus "Oittinen&Co")

  • "Ellujäämine" (1990, 72 lk, sh 10 joonistust, 38 luuletust, kirjastus "Eesti Kostabi Selts")

  • "Orb" (1990, 96 lk, sh 8 joonistust ja 1 foto, 78 luuletust, kirjastus "Eesti Raamat")
  • MINU PROOSATEKSTE KOGUMIKES:

  • "Kius olla julge–2" (2015, kirjastus "Kite")

  • "Estnische Kurzgeschichten – Eestikeelsed lühijutud" (1996, kirjastus "Bilingua. Baltische Literatur zweisprachig")

  • "Kaksteist eesti kirja" (Loomingu Raamatukogu, 1995)

  • "Sankarimatkailijan Tallinna" (1993, 1995, kirjastus "Taifuuni")
  • MINU LUULET KOGUMIKES
    (mida on kindlasti rohkem, sest levib mood autoreid mitte teavitada – kordustrükkidest nagunii, aga üha sagedamini just esmatrükkidest):

  • "Eesti kalaluule antoloogia" (2021, kirjastus "Sõnavald OÜ")

  • "Ööö-, päeva ja lauluraamat" (2021, Kaarnakivi seltsi kirjastus)

  • "Jõua jõua jõuluaega" (2019, kirjastus "Varrak")

  • "Igal pool on ainult tähed. Eesti lasteluulet läbi kolme aastakümne (1989–2019)" (2019, kirjastus "Tänapäev")

  • "Keele maitsest. Luuleantoloogia" (2018, kirjastasid Eesti Keele Instituut ja kirjastus "EKSA")

  • "Hiiu luule raamat" (2017, kirjastas "Hiiu Öko")

  • "Eesti luuleilm II" (2017, kirjastus "Penikoorem")

  • "Karnaps. Helve Mikussaare lastelaule" (2015, kirjastas "SP Muusika")

  • "Kalli kassi klassika" (2013, Menu Kirjastus)

  • "Eesti naljajuttude ja -salmide kuldraamat" (2013, kirjastus "TEA")

  • "Eesti loomajuttude ja -salmide kuldraamat" (2013, kirjastus "TEA")

  • "Sada salmi jõuluvanale. Jõuaks, jõuaks jõulud juba!" (2012, kirjastus "TEA")

  • "Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat" (2012, kirjastus "TEA")

  • "Armastuse allikas" (2011, kirjastus "Pegasus")

  • "Salme jõuludeks" (2010, kirjastus "Varrak")

  • "Eesti lasteluule kuldraamat" (2008, kirjastus "TEA")

  • "Eesti lastekirjanduse antoloogia. XIV kd. Tublid on kõik taluloomad" (2004, kirjastus "Steamark")

  • "Jõulutunne ongi see" (2002, kirjastus "Sild")

  • "Ema mu ema" (2002, kirjastus "Varrak")

  • "Sina ja mina eesti luules" (2001, kirjastus "Huma")

  • "Täis tähti jumallapse põll" (2000, kirjastus "Logos")

  • "Armastuse valgus: valik eesti armastusluulet" (2000, 2005, 2016, jne, kirjastus "Varrak")

  • "Waterfowl way" (1995, kirjastas "Eesti Kostabi Selts")

  • "Eesti Luuleaasta 1988–89" (1989, kirjastus "Eesti Raamat")
  • Ühiskonnakasulikud HOBID:

  • lugemine ja internetist info otsimine (nii raamatute kui enda tarvis)
  • kogutud info ja fotode töötlus ning raamatuteks komplekteerimine
  • tekstide koostamine ja toimetamine
  • raamatute kujundamine, küljendamine ja maketeerimine
  • Isiklikud HOBID:

  • jala käimine (eelistatavalt looduses ja öösiti)
  • metsikutes metsades kolamine
  • võimalikult (loodus)säästlike ja ühiskonnast sõltumatute väärikate äraelamisviiside leiutamine ning katsetamine
  • metsloomad (eriti kaslased), aga ka kodukassid
    (milliseid loomi-linde mul on või oli meil kodus varem, vt siit)
  • eri maade metsloomapidamisasutuste külastamine
  • sakraalpaikade, varemete jm huvitava energiaga kohtade külastamine ning meelteväliste nähtuste kogemine
  • Что не по-эстонски, все ТУТ
    LÄTI JA LEEDU KEELE
    NALJASÕNASTIK
    KÜSIMUSED
    JA VASTUSED
    KASSISÕPRADELE
    ja -SÕLTLASTELE
    MIDA TEHA LEITUD
    ILVESEPOJAGA
    Minu laste HUVID jm
    "ebalapselik" tegevus
    MU EMAPOOLSE SUGUVÕSA
    üsna täielik ülevaade
    MIDA JÄTSIN ÜTLEMATA RAAMATUS "PUUDE TAGA JÕGI, JÕE TAGA METS"?
    MIS EI MAHTUNUD MU RAAMATUSSE "HUNDIJUTUD JA KARULOOD"?
    MIS JÄI ÜTLEMATA RAAMATUS "SEITSME PUU JA MÄTTA TAGA"?
    MIDA TÄHTSAT EI MAHTUNUD
    MU RAAMATUSSE "ILVES ILVES"?
    PUURI-ILVESTE REGISTER
    (BALTI RIIGID ja SOOME,
    uuendatud viimati 2014)
    ELISTVERE PARGI
    LOOMADE ELULOOD 1997–2009
    ARTIKLITEKOGU 1997–2014 METSLOOMADEST
    ja nende REHABILITATSIOONIST
    MINU KAIKAVEDU ELISTVERE PARGI
    endise juhatusega
    2001–2009

    Ilma kirjastuste abita tehtud raamatud

    12 tk, 2003–2014

    (autori tekst, kujundus, fototöötlus, küljendus ja makett)

    (Koostöös kirjastustega ilmunud raamatute andmed vt allpool.)

    Rahva Raamatus on kõik mu raamatud läbi müüdud. Allpool on mõned Raamatukoi ja Apollo lingid, kuid ostes sealt toetate te ainult Raamatukoid ja Apollot, mitte autorit.





    Poodides otsas, saate autori käest tasuta.

    (23,5 x 16,5 x 0,5 cm, 2006,
    64 lk, 15302 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    Ostke siit või siit või küsige autorilt.

    (23,5 x 16,5 x 0,8 cm, 2013,
    128 lk, 45511 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    Palun tsiteerimisel ja reprodutseerimisel eelistada seda, 2006. a trükki ning vältida laialt levinud, kuid kirjastuse poolt puudulikult toimetatud 2000. a oma. Andsin oma kulul uuesti, parandatuna välja, sest pidasin lubamatuks, et lapsed õpiksid nii lohakalt tehtud raamatust – siin on selle raamatu 2000. a trüki välja andmise õnnetu lugu, mis selgitab ka, miks ma kirjastustega enam tegemist teha ei taha.
    "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" on tõsiselt lõbus raamat kogu perele ehk tõsielulugu ühest Tartu perest. Teksti vahel on Carol Merzini illustratsioonid (nii I kui II trükis). Sisu eest, trükipraagile vaatamata pälvis see lasteraamat 2000. a kirjanduse aastapreemia ja sattus algkooli programmi. Ületoimetamisel on kaotatud eelmise trüki tehnilist ja keelelist laadi arvukad apsud. Raamatukogudes II trüki peaaegu ei leidu, kuna kõik kohad olid I trükki täis, aga II trüki edasimüüja ei osanud oma pakkumist piisavalt motiveerida. Poodides sai II trükk ruttu otsa, laost juurde ei toodud, rahvas aga küsis ja küsib siiani (autorilt), kust poest osta saab. Lõpuks võtsin raamatud laost enda kätte ja levitan nt heategevuslikel üritustel.

    "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas. Teine raamat" (2013) hõlmab perioodi 1999–2010 ehk kümmet aastat kahe Tartu koolipoisi elust, keda nende huvid-harrastused, naljad, unistused ja loomaarmastus läbi kõigi raskuste iseseisvasse ellu aitavad. See on aastatel 2000 ja 2006 ilmunud lustaka tõsielulise loo jätk põhikooliealisele lugejale ja tema vanematele. Neile, kes pole esimest osa lugenud, ei jää arusaamatuks miski. Alla 10-aastastele siiski väga ei soovitata, kuna see kohati ülinaljakas raamat räägib elust nagu elu on – nii linnalaste loomariigis kui Issanda loomaaias, jutustab nii kiusamisest ja koolivägivallast kui sellest, kuidas igasugustele mõjudele vastu seistes iseendaks jääda ja õnnelik olla. Nii mõnelegi tuletab see meie lugu aga ebamugavalt meelde, et ka tema lapsed elavad selles maailmas – mitte täiskasvanute illusioonides sellest... miks inimestele üldse meeldib endale valetada?
    Raamatu kohta lugege siin. Tsitaadid raamatu I ja II osast on siin. Aga siin on üks lugu, mis "Tähekeses" äratrükituna võis raamatust välja jääda, kuid sobiks ka sinna tagasi panna.




    Osta saab SIIT või SIIT.
    Kui on otsas, küsige autorilt.

    (17 x 17 x 0,7 cm, 2011,
    96 lk, 3260 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    Osta saab SIIT või SIIT.
    Kui on otsas, küsige autorilt.

    (17 x 17 x 0,9 cm, 2014,
    128 lk, 8822 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    "METSA POOLE. 12 aastat imelist salaelu" sisaldab 98 loodusfotot, mis astuvad tekstiga dialoogi. Raamat oli mõeldud moodustama kunstilise ja mõttelise terviku hiljem ilmuva must-valge linnakoguga (mis ilmus 2014. a-l ikkagi värvilise ja plaanitust kolmandiku võrra suuremana).
    Jagasin arvuti-"sahtli" sisu kaheks luulekoguks – inimelu ja tõeline elu. Esimesena ilmus endale armsam osa ja seda ei tohtinud trükkida valgele paberile. Palju tühja ruumi sobiks loodusest irdunu mõtteviljade ümber (inimene sulgub Elu eest oma maailma, luuletaja veel topelt), aga need tekstid on tulnud loodusest, osalt metsa enda mõtted, neid ei saagi välja rebida nende loomulikust keskkonnast, sellepärast sulavad read looduspildiga kokku. Kirjutuslaua taga sündinud mõttevallatused koondusid järgmise kogu algusesse, need siin aga said korjatud metsades kolades ja samahästi nagu metslooma elu elades.

    Fotoalbum-luuleraamat 9 keeles "Linnad kasvavad ümber metsa. Valik luulet 1984–2014" sisaldab mu 30-aastast eluperioodi hõlmavat luuletervikut (nii linnalikus ühiskonnas kui sellest väljas). Tirelköites eestikeelse põhiosaga on luuletused ka vene, läti, leedu ja liivi ning mõned üksikud võru, soome, saksa ja inglise keeles.
    Raamatus on 184 fotot, mille kokkupanemiseks oli kasutatud 231 originaalpilti, sest ainult vähesed originaalid oleksid nõutud dpi-de arvu puhul 15x15 cm suurust pilti võimaldanud. Päris palju tuli lihtsalt juurde joonistada, kuid igal konkreetsel juhul ei kujutanud ma ette mingit muud just seda teksti ilmestavat kujundit. See tegevus oli tõeline nauding, aga kahjuks sai seegi kord töö lõpuks tehtud ja raamat valmis.
    Raamatu lehetutvustus on siin.
    Raamatu sissejuhatus on kätesaadav siin.



    Osta saab siit või siit.
    Kui on otsas, otsige internetist.

    (23,5 x 16,5 x 1,0 cm, 2005,
    128 lk, 27496 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    Osta saab siit või siit.
    Kui on otsas, otsige internetist.

    (23,5 x 16,5 x 1,2 cm, 2010,
    200 lk, 51185 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)


    Raamatus "Hundijutud ja karulood" on 108 fotopilti ning palju põnevaid fakte karude, huntide ja ilveste kohta. Siin on juttu ühes läti kodus üles kasvanud karudest, ühes leedu taluõues elanud huntidest, nn "laulvatest" ilvestest ja paljust muust tavatust, samuti on juttu inimeste juures kasvanud loomade loodusesse tagasi minekuks hädavajaliku väljaõpetamise iseärasustest. Raamatu järg asub siin (see osa jäi ka jätkuraamatust välja). Nii I kui II osa SISUKORD asub siin.

    "Hundijutud ja karulood. Teine raamat" sisaldab 200 metsloomafotot ja uskumatuid tõsielulugusid – Lätist ja Leedust, Pärnumaalt ja Tveri oblastist. Ehkki jätkuraamatus on juttu ka esimese raamatu tegelastest, võib lugemist alustada ka teisest osast, arusaamatuks ei jää miski. Aeg on toonud uusi tegelasi ja teinud inimesi, kes hoolitsevad metsloomade eest, veelgi targemaks. Nende imelisi kogemusi raamat lugejatele jagabki.



    Läbi müüdud – LOE tasuta siit.

    (16,5 x 11,8 x 0,9 cm, 2003,
    120 lk, 19437 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    Läbi müüdud – LOE tasuta siit.

    (23,5 x 16,5 x 1,7 cm, 2005,
    320 lk, 135615 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)


    "Väike ilves, Suur Murr ja teised" – selle raamatu kohta on tabavalt öelnud lastekirjanik Milvi Panga: "Selles kohati väga marutõbises maailmas lämmatatakse tõesti hellust ja usaldust juba eos." See on kaasaegseks muinasjutuks vormitud jutt reaalselt olemas olnud loomadest ja oma elu jätkavatest inimestest. Mu lemmikraamat minu elu kõige tähtsamast sündmusest.

    "ILVES ILVES. Raamat maailma ilvestest" ilmus tegelikult 2004. a lõpus, 102 fotot, on koostatud internetimaterjalide põhjal paariskümnes Euroopa keeles ja vastab kõikvõimalikele küsimustele, mis võiksid tekkida ilveste kohta. Teaduslik ja samas kergesti loetav, mõeldud nii spetsialistile kui tavalugejale.
    Siin on raamatu SISUKORD.




    Ostke siit või siit või küsige autorilt.

    (17 x 17 x 0,3 cm, 2007,
    32 lk, 4627 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    Ostke siit või siit või küsige autorilt.

    (17 x 17 x 0,3 cm, 2010,
    32 lk, 3715 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    "SEITSME PUU JA MÄTTA TAGA. Kaasaegne metsalugu määramata vanuses inimlastele" põhineb uuematel teaduslikel faktidel metsloomade kohta ja õpetab metsaelu tõdesid, olgugi need vahel karmid. Loomajooniste asemel on 56 metsloomafotot. Žanri poolest muinasjutt, sisult näidend, räägib raamat üsna valmi vormis ka näiteks koolikiusamisest ja sellest, kuidas meie ajal poliitikat tehakse ning annab mõnele tähelepanelikumale lapsele nõu, kuidas hakkama saada, suured sellest lastega ju ei räägi. Raamatust on juttu siin ja siin. Raamat sisaldab praaklehte (lk 16), mille õige kuju on siin.

    "PUUDE TAGA JÕGI, JÕE TAGA METS. Muinasjutukauge metsalugu igas vanuses inimlastele." Varem usuti, et saarmas, ilves, kobras jt on kahjulikud, ohtlikud, aplad. Teadus kummutas selle ammu, kuid vanad raamatud pajatavad loomalugusid ikka vanaviisi, on endiselt kooliprogrammis ja nii aitab nt R. Roht lausa kirglikult kaasa kasuliku loomaliigi saarma niigi juba kahaneva populatsiooni hävitamisele. Minu raamat avaldab Lätis jälgitud loomade tõsielulugusid – võimalikult lihtsalt ja lühidalt, selgelt ja haaravalt, abiks 124 fotot. Raamatu kohta on juttu siin ja siin.



    Ostke siit või siit.

    Kui on otsas, otsige internetist.

    (23,5 x 16,5 x 1,5 cm, 2004,
    262 lk, 79782 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    Ostke siit või siit.

    Kui on otsas, küsige autorilt.

    (23,5 x 16,5 x 0,8 cm, 2008,
    96 lk, 22453 sõna)

    (Raamatu esi- ja tagakaas)

    "Lehte Hainsalu: MISKI PEAB OLEMA PÜHA" räägib nii LH teostest kui ka paljust muust tähtsast, mis nendes raamatutes on ja meist igaühte puudutab, nagu näiteks ajalugu või isiksuse kujunemise ja vanuse psühholoogia. "Räniku filosoofia," ütles 2001. a-l mu samateemalise magistritöö kaitsmisel Rein Veidemann. Tõsi, see on raamat nii uuritava kui uurija mõttemaailmast. Miks just LH? Vanadest suurkujudest on uurimused olemas, noored eksponeerivad ennast ise. Ent need vahepealsed, kes elavad veel, teevad oma tööd, aga skandaale ei tekita – kes neid tähele paneb ja väärtustab?

    "Viis aastat vanemaks. Raamat Lehte Hainsalust – 2" on jätk 2004. aastal raamatuna ilmunud uurimusele Eesti ühest huvitavaimast ja viljakaimast luuletajast, proosakirjanikust, keelemeistrist, publitsistist, lastekirjanikust, mõnd aega poliitikust, veel varem tuntud telenäost... Mis ühendab mind ja LHd? Mõlemad otsime teemasid, mida keegi peale meie ei viitsiks ega julgeks käsitleda. Seegi raamat on kaugel kuivast akadeemilisest teaduslikkusest ja sobib igale lugejale.

    Kaanekujundus – Sulev Kuuse (mõlemad raamatud).




    KEELTEOSKUS:

  • eesti – igapäevakeel, vabalt
  • vene – praktiseerisin kodus ja koolis kuni 1988. aastani, edasi uuendasin praktilist kõneoskust 0–3 korda aastas, kuid ei mõista alati viimase 30 a jooksul lisandunud sõnavara (tehnika, ühiskond, släng)
  • soome ja inglise – ilma sõnaraamatuta, suhtlemisvajaduse ilmnemisel tuleks tagasi ka 30 a tagune soravam keeleoskus
  • saksa – praktiseerisin kodus kuni 1971. a-ni, nüüd ainult loen sõnaraamatu abil
  • läti ja leedu – loen ja saan jutust enamasti aru
  • liivi ja võru – loen ja saan jutust enamasti aru
  • ukraina ja valgevene – saan vabalt aru, kuulates tundub loomulik, lugedes veider

  • Korralikult ei räägi ma ühtki keelt, kuid ei nõustu uskumusega, nagu takistaks see nendes ehk teistes, mistahes keeltes korralikult kirjutada, see on ainult tehnika küsimus. Raamatus "Linnad kasvavad ümber metsa" on luuletusi 9 keeles. Küsitakse muudkui, kes tõlkis – ei keegi, kõik on originaaltekstid.
  • Vajaduse korral (selline vajadus tekkis ilveseraamatu jaoks materjali kogumisel) sain hakkama lugemisega (sõnaraamatuga või ilma) järgmistes keeltes: eesti, saksa, inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, hollandi, soome, rootsi, norra, läti, leedu, poola, vene, ukraina, valgevene, tšehhi, slovaki, bulgaaria, serbohorvaadi ja sloveeni. Originaalmaterjale teistes Euroopa keeltes õnnestus lugeda (paralleelselt) inglise või saksa keelde tõlgituna, sellepärast ei võta ma neid ülejäänud keeli arvesse. Keelte edukaks kasutamiseks pole keelte nö oskamist üldse vaja, piisab üldkeeleteaduse kursusest ja tundmusest, et keeled on puhas matemaatika.
    Aeg-ajalt jätkan infokogumist ja sõnaraamatuid enam ei vaja, sõnavara on mõistagi ainult passiivne ja metsloomateemaline. (Nüüdsest on ka google.translate jms olemas, kuid nende sõnavara on naeruväärne ning liiga palju aega läheks tõlkes moonutatud teksti mõtte taastamisele ja faktide ülekontrollimisele, parem tõlkida ise.)
    Miks loen ma kõiki ilveseteemalisi uurimusi originaalkeeles, kuigi see võtab aega? – vt siit.

    Millega ei tegele üldse (tüütud, mõttetud või mind külmaks jätavad asjad): kodundus-söögindus, aiandus, suhted, seks, sage või pealesunnitud suhtlemine (sh telefon), asjaajamised ühiskonnas (isegi neti kaudu ei viitsi enam), riided, asjad, ost-müük, reklaam, rahajaht, karjäär, arvamused-kuulsus-maine, poliitika, seltskonnaelu, sport-mängud, moed-trendid, rahvarohked kultuuriüritused, linnatänavatel liikumine, tele-raadio jälgimine.

    Eespool mainitu juures meeldib siiski:

  • omakavandatud ümberehitused, oma isikliku ruumi ümberkorraldamine, pean näiteks nii riideid kui mööblit alati millekski muuks ning järjest sobivamaks ümber tegema (muidu ei saagi omaks?)
  • meeldib ise oma raamatud kujundada (ja ümber kujundada) ning arvutis algusest lõpuni ise valmistada
  • interneti abil endale tegevus-, õppe-, reisi- ja kultuurikavad ise valida ning sobivalt ajastada
  • mõnikord inimestega suhelda ja mõnedega isegi pikalt vestelda
  • meeldib nii huvitava kui mittehuvitava info kirjalikul kujul saamine, täpsustamine ja ümbermõtestamine (tagamaade nö "vaatamine")
  • meeldib liikumise tunne (olgu jala või autoga) ning vaikuses ja pimedas viibimine (aga ka helide ja valguse mängude jälgimine)
  • mõttekujundite ja unenägudega eksperimenteerimine
  • puude-taimede ja nn elutu loodusega suhtlemine, ümbruskonna jälgimine ja maastiku tajumine (sh linnas)
  • loomade-lindudega (minevikus ka oma lastega) tegelemine, okaspuude kasvatamine ja metsikutel rohttaimedel kasvada laskmine

    Ehk tüütu ja rumalate jaoks loodud ühiskonna kõrval on ikka võimalik märkamatuna mugavalt elada, seda nagu ilves põõsa varjust muiates jälgida ja endale meelepäraste asjadega tegelda.

    Eespool nenditu juures ei meeldi ikkagi: tõepärasest infost ilma jäämine, mõttelaiskus, -ismide ja massiuskumuste orjamine, inimeste pinnapealsus, viisakusvaled, eneseõigustamine ja ebaobjektiivsust põhjustav emotsionaalne lähenemine, enesekehtestamine nõrgemate arvelt, sh keskkonna ja eluvormide hävitamine jne jne. Üldiselt ei meeldi, kui minust räägitakse või mõeldakse, sest tajun seda.