Palun tsiteerimisel ja reprodutseerimisel eelistada seda, 2006. a trükki ning vältida laialt levinud, kuid kirjastuse poolt puudulikult toimetatud 2000. a oma. Andsin oma kulul uuesti, parandatuna välja, sest pidasin lubamatuks, et lapsed õpiksid nii lohakalt tehtud raamatust – siin on selle raamatu 2000. a trüki välja andmise õnnetu lugu, mis selgitab ka, miks ma kirjastustega enam tegemist teha ei taha.
"Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" on tõsiselt lõbus raamat kogu perele ehk tõsielulugu ühest Tartu perest. Teksti vahel on Carol Merzini illustratsioonid (nii I kui II trükis). Sisu eest, trükipraagile vaatamata pälvis see lasteraamat 2000. a kirjanduse aastapreemia ja sattus algkooli programmi. Ületoimetamisel on kaotatud eelmise trüki tehnilist ja keelelist laadi arvukad apsud. Raamatukogudes II trüki peaaegu ei leidu, kuna kõik kohad olid I trükki täis, aga II trüki edasimüüja ei osanud oma pakkumist piisavalt motiveerida. Poodides sai II trükk ruttu otsa, laost juurde ei toodud, rahvas aga küsis ja küsib siiani (autorilt), kust poest osta saab. Lõpuks võtsin raamatud laost enda kätte ja levitan nt heategevuslikel üritustel.

"Ülejõel, Kassilaiu pealinnas. Teine raamat" (2013) hõlmab perioodi 1999–2010 ehk kümmet aastat kahe Tartu koolipoisi elust, keda nende huvid-harrastused, naljad, unistused ja loomaarmastus läbi kõigi raskuste iseseisvasse ellu aitavad. See on aastatel 2000 ja 2006 ilmunud lustaka tõsielulise loo jätk põhikooliealisele lugejale ja tema vanematele. Neile, kes pole esimest osa lugenud, ei jää arusaamatuks miski. Alla 10-aastastele siiski väga ei soovitata, kuna see kohati ülinaljakas raamat räägib elust nagu elu on – nii linnalaste loomariigis kui Issanda loomaaias, jutustab nii kiusamisest ja koolivägivallast kui sellest, kuidas igasugustele mõjudele vastu seistes iseendaks jääda ja õnnelik olla. Nii mõnelegi tuletab see meie lugu aga ebamugavalt meelde, et ka tema lapsed elavad selles maailmas – mitte täiskasvanute illusioonides sellest... miks inimestele üldse meeldib endale valetada?
Raamatu kohta lugege siin. Tsitaadid raamatu I ja II osast on siin. Aga siin on üks lugu, mis "Tähekeses" äratrükituna võis raamatust välja jääda, kuid sobiks ka sinna tagasi panna.

"METSA POOLE. 12 aastat imelist salaelu" sisaldab 98 loodusfotot, mis astuvad tekstiga dialoogi. Raamat oli mõeldud moodustama kunstilise ja mõttelise terviku hiljem ilmuva must-valge linnakoguga (mis ilmus 2014. a-l ikkagi värvilise ja plaanitust kolmandiku võrra suuremana).
Jagasin arvuti-"sahtli" sisu kaheks luulekoguks – inimelu ja tõeline elu. Esimesena ilmus endale armsam osa ja seda ei tohtinud trükkida valgele paberile. Palju tühja ruumi sobiks loodusest irdunu mõtteviljade ümber (inimene sulgub Elu eest oma maailma, luuletaja veel topelt), aga need tekstid on tulnud loodusest, osalt metsa enda mõtted, neid ei saagi välja rebida nende loomulikust keskkonnast, sellepärast sulavad read looduspildiga kokku. Kirjutuslaua taga sündinud mõttevallatused koondusid järgmise kogu algusesse, need siin aga said korjatud metsades kolades ja samahästi nagu metslooma elu elades.

Fotoalbum-luuleraamat 9 keeles "Linnad kasvavad ümber metsa. Valik luulet 1984–2014" sisaldab mu 30-aastast eluperioodi hõlmavat luuletervikut (nii linnalikus ühiskonnas kui sellest väljas). Tirelköites eestikeelse põhiosaga on luuletused ka vene, läti, leedu ja liivi ning mõned üksikud võru, soome, saksa ja inglise keeles.
Raamatus on 184 fotot, mille kokkupanemiseks oli kasutatud 231 originaalpilti, sest ainult vähesed originaalid oleksid nõutud dpi-de arvu puhul 15x15 cm suurust pilti võimaldanud. Päris palju tuli lihtsalt juurde joonistada, kuid igal konkreetsel juhul ei kujutanud ma ette mingit muud just seda teksti ilmestavat kujundit. See tegevus oli tõeline nauding, aga kahjuks sai seegi kord töö lõpuks tehtud ja raamat valmis.
Raamatu lehetutvustus on siin.
Raamatu sissejuhatus on kätesaadav siin.

Raamatus "Hundijutud ja karulood" on 108 fotopilti ning palju põnevaid fakte karude, huntide ja ilveste kohta. Siin on juttu ühes läti kodus üles kasvanud karudest, ühes leedu taluõues elanud huntidest, nn "laulvatest" ilvestest ja paljust muust tavatust, samuti on juttu inimeste juures kasvanud loomade loodusesse tagasi minekuks hädavajaliku väljaõpetamise iseärasustest. Raamatu järg asub siin (see osa jäi ka jätkuraamatust välja). Nii I kui II osa SISUKORD – asub siin.

"Hundijutud ja karulood. Teine raamat" sisaldab 200 metsloomafotot ja uskumatuid tõsielulugusid – Lätist ja Leedust, Pärnumaalt ja Tveri oblastist. Ehkki jätkuraamatus on juttu ka esimese raamatu tegelastest, võib lugemist alustada ka teisest osast, arusaamatuks ei jää miski. Aeg on toonud uusi tegelasi ja teinud inimesi, kes hoolitsevad metsloomade eest, veelgi targemaks. Nende imelisi kogemusi raamat lugejatele jagabki.

"Väike ilves, Suur Murr ja teised" – selle raamatu kohta on tabavalt öelnud lastekirjanik Milvi Panga: "Selles kohati väga marutõbises maailmas lämmatatakse tõesti hellust ja usaldust juba eos." See on kaasaegseks muinasjutuks vormitud jutt reaalselt olemas olnud loomadest ja oma elu jätkavatest inimestest. Mu lemmikraamat minu elu kõige tähtsamast sündmusest.

"ILVES ILVES. Raamat maailma ilvestest" ilmus tegelikult 2004. a lõpus, 102 fotot, on koostatud internetimaterjalide põhjal paariskümnes Euroopa keeles ja vastab kõikvõimalikele küsimustele, mis võiksid tekkida ilveste kohta. Teaduslik ja samas kergesti loetav, mõeldud nii spetsialistile kui tavalugejale.
Siin on raamatu SISUKORD.

"SEITSME PUU JA MÄTTA TAGA. Kaasaegne metsalugu määramata vanuses inimlastele" põhineb uuematel teaduslikel faktidel metsloomade kohta ja õpetab metsaelu tõdesid, olgugi need vahel karmid. Loomajooniste asemel on 56 metsloomafotot. Žanri poolest muinasjutt, sisult näidend, räägib raamat üsna valmi vormis ka näiteks koolikiusamisest ja sellest, kuidas meie ajal poliitikat tehakse ning annab mõnele tähelepanelikumale lapsele nõu, kuidas hakkama saada, suured sellest lastega ju ei räägi. Raamatust on juttu siin ja siin. Raamat sisaldab praaklehte (lk 16), mille õige kuju on siin.

"PUUDE TAGA JÕGI, JÕE TAGA METS. Muinasjutukauge metsalugu igas vanuses inimlastele." Varem usuti, et saarmas, ilves, kobras jt on kahjulikud, ohtlikud, aplad. Teadus kummutas selle ammu, kuid vanad raamatud pajatavad loomalugusid ikka vanaviisi, on endiselt kooliprogrammis ja nii aitab nt R. Roht lausa kirglikult kaasa kasuliku loomaliigi saarma niigi juba kahaneva populatsiooni hävitamisele. Minu raamat avaldab Lätis jälgitud loomade tõsielulugusid – võimalikult lihtsalt ja lühidalt, selgelt ja haaravalt, abiks 124 fotot. Raamatu kohta on juttu siin ja siin.

"Lehte Hainsalu: MISKI PEAB OLEMA PÜHA" räägib nii LH teostest kui ka paljust muust tähtsast, mis nendes raamatutes on ja meist igaühte puudutab, nagu näiteks ajalugu või isiksuse kujunemise ja vanuse psühholoogia. "Räniku filosoofia," ütles 2001. a-l mu samateemalise magistritöö kaitsmisel Rein Veidemann. Tõsi, see on raamat nii uuritava kui uurija mõttemaailmast. Miks just LH? Vanadest suurkujudest on uurimused olemas, noored eksponeerivad ennast ise. Ent need vahepealsed, kes elavad veel, teevad oma tööd, aga skandaale ei tekita – kes neid tähele paneb ja väärtustab?

"Viis aastat vanemaks. Raamat Lehte Hainsalust – 2" on jätk 2004. aastal raamatuna ilmunud uurimusele Eesti ühest huvitavaimast ja viljakaimast luuletajast, proosakirjanikust, keelemeistrist, publitsistist, lastekirjanikust, mõnd aega poliitikust, veel varem tuntud telenäost... Mis ühendab mind ja LHd? Mõlemad otsime teemasid, mida keegi peale meie ei viitsiks ega julgeks käsitleda. Seegi raamat on kaugel kuivast akadeemilisest teaduslikkusest ja sobib igale lugejale.

Kaanekujundus – Sulev Kuuse (mõlemad raamatud).