Vastus koduülesandele raamatus "Seitsme puu ja mätta taga" (lk 31-32):
valgejänes - lk 2, 10, 11, 14, tagakaas
halljänes - lk 4, 18

Koduülesanne oli selline:
Koduülesanne: Kas te teate, et meie maal elab kaks eri metsjänest – halljänes ja valgejänes? Haruldasem on valgejänes, sest ta on ka lumeta talvel valge. Võrrelge hoolega pildisarju kummastki loomast ja õppige neid eristama.
Kontrollküsimus: Kus on raamatu teksti vahel kasutatud valge- ja kus halljänese pilte? (Raamatu autor on nad meelega segi ajanud.)
Siin on jänesed väiksena, talvel, kevadel, suvel ja sügisel – vasemal valgejänesed, paremal halljänesed: (edasi 10 pilti)

Mis jäi meelega ütlemata?
Kuna raamatus on juttu kahtlemata valgejänestest, tuleb lugejal leida 2 halljänest, kelle fotod on autor kiusu pärast teksti vahele paigutatud.
*
Algul pidi sellest piisama, kuid pahaaimamatu lugeja õrritamine pidi millegipärast jätkuma – teine lõks ilmnes lk 16 asuva luuletuse teise tulba 6. rea lõpus. Miskeelne sõna seal on? Lihtsameelsem lugeja vastab, et ju siis prantsuskeelne, kuna nii on ju kirjas. Mitte väga lihtsameelne lugeja vaatab aga siia, et kindlalt teada saada, kuidas on "ilves" prantsuse keeles – on ikka sama? – ja polegi. Lugeja peaks loogiliselt siis mujale kontrollima minema, siis on kaks võimalust. Enamasti on internetiallikates kirjas, et sõna "ilves" on prantsuse keeles "lince". Aga mitmed muud allikad väidavad, et ikka "lynx", keda siis uskuda?

See on tuttav õpetajakavalus, millele järgneb tavaliselt pettumus: õpetaja ootab, et keegi märkab viga ja tõstab käe ning osa õpilasi on ehk märganudki, kuid ei julge öelda, et õpetajal õigus ei ole. Lastele on õpetatud sedalaadi ettevaatlikkust või sedasorti viisakust, mis heal juhul päästab vaikija naha ja halval juhul jätab ühiskonna ilma ühest kodanikujulgest kodanikust. Tagajärjeks on "kuulekas" põlvkond, kes on valmis uskuma kõike, mida meedia talle kõrvu ajada suvatseb. Kuidas selle vastu saab? Näiteks selliste ülesannete abil, kus õpilased peaksid iseseisvalt fakte kontrollima ja paljude tõepäraste valede seast ühe õige vastuse leidma.

Nõnda siis: hispaania, portugali, itaalia ja galeegi keeles on "lince", aga ladina, inglise, hollandi ja prantsuse keeles "lynx".

Tegelikult ei kavatsenud autor kedagi õrritada, vaid juhtus tehniline apsakas ja 1 lause kadus pildi alla. Kuidas välja nägi ja kuidas pidi välja nägema lk 16, vt siit. Juhuslikult ei juhtu midagi, ju oli targal loodusel vaja selle eksituse abil mõnele lapsele õpetada, et ei tasu uskuda kõike, mida teised kirjutavad või räägivad, olgu nad õpetajad või kirjanikud. Ehk pääseb selline kodanik kord valepropaganda ohvriks langemast, kui selline aeg peaks kunagi tagasi tulema.

(Sellest kombeka lastekirjanduse põhialuseid kiusavast raamatust võib lugeda siit.)

***

Kunagi olid siin "Küsimused ja vastused". Kui mõni varasem link tõi teid siia, minge pealehele tagasi ja leiate õige nupu.

VALERIA RÄNIK (kodulehekülg)