("Täheke" nr 2, 2000)
Tark vend (edaspidi TV): "Saad sa kord juba selle "Mutionu" pähe?"
Väike vend (edaspidi VV): "Siin on kuus salmi… Kaks salmi on juba peaaegu peas."
TV: "Anna raamat siia ja räägi peast."
VV: "Elas metsas mutionu… mmm… keset kuuski noori vanu… mmm… Ei mäleta."
TV: "Mis tal põõsa juure all oli?"
VV: "Eluruum!"
TV: "Näed, mäletad. Ja mis põõsa all?"
VV: "Ei mäleta."
TV: "Kadakpõõsas see oli. Peaaegu kadakapõõsas."
VV: "Kadakpõõsa juure all… Ei mäleta… Mida sa naerad?"
TV: "Uhke kelder oli tal!"
VV: "Mis kelder? Ei olnud tal mingit keldrit."
TV: "Kuidas ei olnud? Aga kus ta oma söögid-joogid hoidis? Sa mõtle ikka, et oli kelder. Kujuta ette, et tal oli korralik elamine: kartulikelder ja veinikelder ja… Kohe nagu mõisas. Siis jääb paremini pähe."
VV: "Siis ei jää üldse pähe."
TV: "Jääb küll. Tead, mina tean, kuidas ema lapsena luuletusi pähe õppis. Ta tegi alati vallatust, muutis salmi natuke, et oleks põnevam või naljakas, siis jäi meelde."
VV: "Teeme ka!"
TV: "Näiteks nii: põõsa all seal sügaval, salavabrik oli tal…"
VV: "Mida see salavabrik tegi?"
TV: "Tedagi mida! Noh, kas said pähe?"
VV: "Kadakapõõsas sügaval… juure all… uhke korter oli tal…"
TV: "Segi läks. Olgu proovime teist salmi. Ma loen sulle ette: kutsus kokku külalisi, karvaseid ja sulelisi… Kas oskad edasi?"
VV: "Mmm… Seal oli üks lind… mmm… vares-harakas."
TV: "Õige. Lendas vares, harakas, kull ja kaaren…"
VV: "Kes oli see kullja?"
TV: "Kes-kes?"
VV: "Noh, see kullja-kaaren?"
TV: "Vaata raamatust järgi. Neid oli ikka kaks. Üks oli kull ja teine kaaren. Harakas ja vares käivad ka eraldi, komaga. Vaata!"
VV: "Ongi."
TV: "Kuidas seal kaarnaga oli?"
VV: "Mmm… kaaren – napakas… käes: kaaren napakas."
TV: "Vale. Nupukas."
VV: "Harakas ja nupukas ei ole ju riimis?"
TV: "Ei ole siin keegi riimis. Ainult sõi ja jõi on riimis ja veel suppi-juppi ja kooki-jooki. Kõik teised riimid on halvad."
VV: "Aga ilma riimideta ei lähe pähe!"
TV: "Riimiõpetus läheb sul pähe küll: lähe ja pähe ongi riim. Kuula ma loen edasi."
VV: "Ma jään parem magama."
TV: "Oli sul vaja seda mutionu nii hilja peale jätta. Kuus salmi! Ema tuleb kirjutusmasina juurest ja sul polegi peas."
VV: "Ema ütleb: sa õnnetu rumal kiisu…Ja mina toon talle kohvi."
TV: "Sa oled ju Kohvitooja-Kass. Sa tood emale alati hommikukohvi."
VV: "Ma olen Õnnetooja-Kass. Sest ma teen ema õnnelikuks ja siis ta ei pahanda, et luuletus peas ei ole."
TV: "Ja kui ema küsib, siis vastad: vaene kiisu metsa all…"
VV: "Teki all! Vaene kiisu teki all…"
TV: "Jah, teki all… tuupis pähe Muti onu ja neid kuuski noori-vanu. Ah, mina tean, emal ei ole kah need kuus salmi enam ammu peas…"
Järelmärkus: "Mutionu" eest sai Väike vend ikka viie.
*
(See on raamatusse "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" (2000, 2006) mittemahtunud peatükk.
Raamatu jätkuosa ilmus 2013. aastal.)