lk 10 viimases reas on ülearune koma
lk 17 3. salmi 3. reas on "kare" pro "karge"
lk 22 viimase salmi esimese rea esimene koma on ülearune
lk 26 4. salmi 1. reas peab olema tühik kriipsu ja "habichti" vahel
lk 78 2. rida alt sisaldab "leegitsevat kadakoksa" pro "põlevat kadakaoksa"
lk 91 on kirjutatud "jõululuulu" pro "jõululuul"
lk 93 – luuletus "Mina ei karda taevast" asub lk 62 (mitte lk 61)
Luulekogus "ELLUJÄÄMINE" (teksti sisestas arvutisse Kauksi Ülle, toimetas Piret Viires):
Pikad ja lühikesed kriipsud sageli segi, tühikuid esineb enne komasid ning üldse tarbetuid, kiri meenutab kirjutusmasinate ajastut (ongi paljundusmasinal tehtud raamat...).
lk 18 – 2. salmis peaks enne "kuni" olema koma
lk 35 on kirjutatud "alku loppu tekee" pro "alku lopun tekee" ja "kurjet palavat" pro "kurjet palaavat"
lk 39 ja sisukorras lk 70 on "Baltika" pro "Baltica"
lk 51 2. salmi 1. reas on "alkohoolist" pro "alkoholist"
lk 55 2. reas on "peidupaik" pro "pelgupaik" ja 4. salmi 4. reas on kirjutatud "polter-heist" pro "poltergeist"
Luulekogus "AJAST KINNI", I (väga vigane) ja II (vähem vigane) trükk (luuletuste tekstid sisestas arvutisse ja toimetas Hannu Oittinen):
Pikad ja lühikesed kriipsud sageli segi, tühikuid esineb enne komasid ning üldse tarbetuid, kiri meenutab kirjutusmasinate ajastut (ongi paljundusmasinal tehtud raamat...).
lk 9 ehk "Ma sünnist saadik..." – 2. salmi 4. reas on "surnuid" pro "surnud"
lk 14 ehk "Noored raamatusõbrad..." – 3. ja 4. lõigus on kirjutatud "õelda" pro "öelda", 4. lõigus "elada" pro "elama" ja "lapsed vist arvavad" pro "lapsed vist arvasid" ning 6. lõigus "maistnud" pro "maitsnud"
lk 16 ehk "küll tema ahastas" – "roied" pro "roided"
lk 17 ehk "Abituriendi sonimine" – 5. salmi 3. reas on kirjutatud "pangi" pro "pange" ja 2. salmi 4. reas on "teatmeid" pro "teateid", tervikuna peaksid 3. ja 4. rida pidi kõlama nii: "kes on täis end imend / teateid nagu täid"
lk 18 ehk "Toimetaja halamine" – viimases reas on kirjutatud "silbide" pro "silpide"
lk 31 ehk "Julgen ükskord nimetada..." – 2. reas on "nimena" pro "nimega"
lk 36 ehk "Rongisõit" – 2. salmi 5. reas on "poolteiskümmend" pro "poolteist – kümmend"
lk 37 ehk "Lorilaul 1989" – 6. reas seisab "alkohoolist" pro "alkoholist"
lk 40 ehk "Ütlesid "au"..." – "Maalaeva-rottide" pro "Maa-laevarottide"
lk 45 ehk "Vaatame kroonikat..." – 7. reas on kirjutatud "Rockfellerit" pro "Rockefellerit" ja alt 5. reas "plekkkarbist" pro "plekk-karbist"
lk 46 ehk sama luuletuse jätku 9. reas on "vihkad" pro "vihkan" ja viimases reas "õudsaid" pro "õudseid", viimane rida pidi kõlama: ""Kuvasid" õdusaid, õudseid ja õndsaid"
lk 47 ehk sama luuletuse lõpus on kirjutatud "särjad" pro "särjed"
lk 49 ehk "Esiaegu, esialgu..." – "Emajõeluhad" pro "Emajõe luhad" ja "pisi-(,) igipiginina" pro "pisi-igipiginina"
lk 50 ehk "Lootusetu..." – 2. salmi 2. ja 4. rea 2. sõna ning viimase salmi viimase rea kaks viimast sõna peavad olema jutumärkides
lk 56 ehk "Kõik sillad põlema..." – "pahetest" pro "pahedest"
lk 57 ehk "Ikka veel..." – 3. reas on kirjutatud "aasta aastalt" pro "aasta-aastalt"
lk 58 ehk "Seal teispool puud" – 3. reas on kirjutatud "maharaiet" pro "maharaiut"
lk 61 ehk "Seljas ämma vana särk..." – 3. reas on "iga" pro "igal"
lk 66 ehk "Oli vist kellegi sünnipäev" – lõpus on kirjutatud "ikka usute te" pro "ikka te usute"
lk 67 ehk "Veel siis, kui tõde..." – 2. reas on "päästva" pro "päästvat"
lk 69 ehk "Pane pehme soe hakk" – 3. reas seisab "muistse" pro "muiste"
lk 70 ehk "Jälle tuiskab..." – 4. salmi 1. reas on "elu(,) surma" pro "elu-surma"
lk 71 ehk "Ainuausat auahnust..." – 3. salmi 1. reas on "töööödki" pro "töö-öödki"
lk 75 ehk "Nagu lind, kes näinud..." – 4. reas on "eri – eluluba" pro "eri-eluluba"
lk 77 ja 79 – luuletuse nimes "Ma sünnist saadik elasin kui paos" on kirjutatud "kuin" pro "kui"
(Ja arvukatest jutumärkide ja kursiivide ärajätmisest ma siin parem ei räägigi. Hiljem käsikirju võrreldes leidsin veel vigu ja apse, mida lihtsalt ei viitsi siia lisada.)
Luulekogus "AJAST VÄLJAS" (käsikirju sisestas arvutisse ja toimetas "Sakala"):
lk 24 alt 9. reas on kirjutatud "sisara" pro "sõsara"
lk 30 luuletuste vahel on vähe ruumi ja puudub ***
lk 30 2. reas on kirjutatud "parem on" pro "parem oma"
lk 30 kohta on sisukorras väidetud, et "Laste kollektiiv" on omaette luuletus, mitte eelmisel leheküljel oleva luuletuse jätk
lk 31 12. reas on "eile" pro "ei'le"
Luulekogus "AJAST MÖÖDA" (sisestatud arvutisse autori poolt, toimetatud ja trükiks ette valmistatud kirjastus "Ilmamaa" poolt):
lk 19 on kirjutatud "omavalitsus. ga" pro "omavalitsus. Aga" ("Aga" pidi algama uuest reast)
lk 28, 3. salmi lõpus peaks olema koma
lk 39 – sõna "õitevaht" on kirjutatud eksikombel suure algustähega
Luulekogus "AITAB AJAST" (tegijad samad) ei ole trükivigu avastatud
Luulekogus "LUULEPERE PERELUULERAAMAT" (tekstid sisestatud arvutisse autori poolt, toimetas Piret Viires):
luuletuses "Leevikesed" on näpuviga: "nokkime" pro "nokime"
luuletused "Nalja-kass", "Viisa-kass" ja "Rohelised jõulud" – ununesid aastanumbrid
VIGU RAAMATUS "VALGUST TÄIS SUUR PILVEALUNE TUBA" (toimetas ja andis välja kirjastus "TEA")
lk 30 – "karjusmarja" pro "karusmarja"
VIGU RAAMATUS "ÜLEJÕEL, KASSILAIU PEALINNAS" (tekstid sisestatud arvutisse autori poolt, toimetatud ja trükiks ette valmistatud kirjastuses "Elmatar"):
2000. a väljanne (ISBN 9985924835) on äärest ääreni täis tehnilisi apse, seda alustades vigasest punktuatsioonist nagu
" - - - ", (kus peaks olema " - - - , " ) ja " - - - " . (kus oleks
õige " - - - . " ) ning lõpetades kriipsudega sõnade keskel (oma kohalt ära nihkunud poolitused, näiteks lk 28 "elektri-pikendus" jpms). Hulganisti on valele poole pööratud jutumärke, samuti jutumärke, mis avanevad, kuid ei sulgu või vastupidi. Sageli puuduvad tühikud sealt, kus need peaksid olema ning vastupidi, jne.
lk 5 – "otselott", õige on: "otselot" (erinevalt repliigist, kus viga oli mõeldud sõnamänguna, sattus sama sõnakuju ka teksti);
lk 6 – "seda nad oskavad päris hästi", õige on: "seda oskavad nad päris hästi";
lk 6 – "Ma näitan teile laste kraani" lauset katkestab taandrida keset repliiki;
lk 7 – 3 korda "heitgaasi toru", õige on: "heitgaasitoru";
lk 7 – "ei tohi seda mitte mingil juhul proovida", õige on: " ei tohi mitte mingil juhul proovida seda";
lk 7 – "Miks muidu muinas-egiptlased kummardasid...", õige on: "Miks muidu kummardasid muinas-egiptlased...";
lk 7 – "Võib- olla", õige on: "Võib-olla";
lk 7 – "Eero ja Ville usuvad seda ja päkapikujuttu...", õige on: "Eero ja Ville usuvad seda ning päkapikujuttu...";
lk 8 – "üks kass võtab jalgadest ja teine peast kinni", õige on: "üks kass võtab kinni jalgadest ja teine peast";
lk 8 – "siis nad on kurvad", õige on: "siis on nad kurvad";
lk 8 – "jäätisetopsiku ja sõi ära", õige on: "jäätisetopsiku ning sõi selle ära";
lk 8 – "jälitanud neid", õige on: "neid jälitanud";
lk 8 – "seitsme aastaselt", õige on: "seitsmeaastaselt";
lk 9 – "pliiatsiteritaja" on 2 korda kokku ja siinsamas 1 kord lahku kirjutatuna;
lk 9 – "mu pliiatsiteritajas kõik pliiatsid", õige on: "kõik pliiatsid mu pliiatsiteritajas";
lk 9 – "läheme aardejahile", õige on: "lähme aardejahile";
lk 10 – esineb "murdesid", õige on kas "murde" või "murdusid";
lk 11 – "kus on see nähtud", õige on: "kus on seda nähtud";
lk 11 – "ei mängi ma", õige on: "siis ma ei mängi";
lk 11 – "siis ei müü ma sulle", õige on: "siis ma ei müü";
lk 11 – "siis ma ei sööks üldse kartuleid", õige on: "siis ei sööks ma üldse kartuleid";
lk 11 – "kui moos sulle ei maitse", õige on: "kui sulle moos ei maitse";
lk 12 – "aknad katki", õige on: "aknaid katki";
lk 13 – luuletuses "Elas kord lumekass" on punktid 2 lõigu lõpus, mida väikelapse ilma kirjavahemärkideta kirjutatud loos polnud;
lk 13 – "Kuhu Eero on oma luuletusi ja jutte juba mõnd aega kirjutanud", õige on: "Kuhu Eero on juba mõnd aega kirjutanud oma luuletusi ja jutte";
lk 13 – "miks mina ei oska", õige on: "miks ei oska mina";
lk 13 – "kui ta kirjutas selle jutu", õige on: "kui ta selle jutu kirjutas";
lk 13 – "on nii ema kui isa kirjutanud raamatuid", õige on: "on kirjutanud raamatuid nii ema kui isa";
lk 13 – "ei kasvanud nii suurteks", õige on: "ei kasvanud nii suureks";
lk 14 – "Ville juba", õige on: "juba Ville";
lk 14 – "ma juba tean", õige on: "ma tean juba";
lk 15 – "kümne aastane", õige on: "kümneaastane";
lk 15 – "ja ta on /.../ kui sina ka", õige on: "ja tema on /.../ kui ka sina";
lk 15 – "on Eero rääkinud", õige on: "rääkis Eero";
lk 15 – "plastipudeli", õige on: "plastpudeli";
lk 15 – kuna "Ahvi aastal" on kirjutatud suure tähega, siis peaks ka "Hobuse aastal" ja "Kassi aastal" (4 korda) suure tähega algama;
lk 17 – 2. reas ülearune punkt;
lk 17 – "Ja toppis paberi luuletusega riidekapi ja seina vahele", õige on: "Ja toppis paberi luuletusega riidekapi ning seina vahele";
lk 17 – "reportaaži oma Kassilaiult", õige on: "reportaaži oma Kassilaiust";
lk 17 – "Täna meie Kassilaiul hantakse hauhinna", õige on: "Täna hantakse meie Kassilaiul hauhind" [laps meelega liialdab h-dega];
lk 18 – "rääginud", õige on: "rääkinud";
lk 19 – "nad on selle saare leidnud", õige on: "kuidas nad selle saare leidsid?";
lk 19 – "pidi olema kusagil", õige on: "pidi kusagil olema";
lk 19 – "Abruka küljes", õige on: "Abruka külje all";
lk 19 – "mida kõike sellest laiust räägiti", õige on: "mida kõike sellest laiust ka ei räägitud";
lk 20 – "veskisid", õige on: "veskeid";
lk 20 – "võtma labida appi", õige on: "labida appi võtma";
lk 20 – "kes toitis kassikarja", õige on: "kes kassikarja toitis";
lk 20 – "olla emaga mõnd aega kahekesi", õige on: "emaga mõnd aega kahekesi olla";
lk 20 – "saaks näiteks tipsikuteks nimetada"; õige on: "saaks nimetada näiteks tipsikuteks";
lk 20 – "samast pesakonnast mõlemad", õige on: "mõlemad samast pesakonnast";
lk 20 – "Miks väike Ville ütles", õige on: "Miks ütles väike Ville";
lk 21 – "kui tulnud koos emaga luulesalongist koju", õige on: "kui koos emaga luulesalongist koju tulnud";
lk 22 – 1. ja 2. lõigu vahel on liiga lai vahe, aga keset repliiki on tarbetu taandrida;
lk 22 – "oli rääkinud muinasjuttu", õige on: "rääkis muinasjuttu";
lk 22 – "ja roniski kaussi koos kõigi sipukate ja mähkmetega", õige on: "ja roniski kaussi koos kõigi sipukate ning mähkmetega";
lk 22 – "Sokkide kastis" [hoidsime sokke tõepoolest kastis ja mitte sahtlis, kuid tähelepanelikul toimetajal oleks pidanud ehk küsimusi tekkima?];
lk 23 – "miks too on ikka veel haiglas", õige on: "miks too ikka veel haiglas on";
lk 23 – "minu kord", õige on: "sinu kord" (9. rida alt);
lk 25 – "et ma ei ole hull", õige on: "et ma hull ei ole";
lk 25 – "varsti läheb ta sama targaks", õige on: "varsti saab ta sama targaks";
lk 26 – "Mõnusalt põlvini vees" on kantud ekslikult uuele reale;
lk 26 – "kottad", õige on: "kotad";
lk 26 – "sellese ilmaga", õige on: "sellise ilmaga";
lk 26 – "kirjutamisest ja viimisest", õige on: "kirjutamisest ja äraviimisest";
lk 26 – "Balti ketti", õige on: "Balti keti";
lk 26 – "maailmalõppu", õige on: "maailma lõppu";
lk 26 – "merepõhjas, õige on: "merepõhjal";
lk 26 – "siinsamas", õige on: "sealsamas";
lk 27 – "ei saanud minna", õige on: "minna ei saanud";
lk 27 – "ta oli nii kõrge", õige on: "see oli nii kõrge";
lk 27 – "said nii kiiresti otsa", õige on: "nii kiiresti otsa said";
lk 28 – "seitsmesaja kroonine", õige on: "seitsmesajakroonine";
lk 28 – "kuni ükskord proovisid ära ja hakkas meeldima", õige on: "kuni ükskord ära proovisid ja meeldima hakkas";
lk 30 – "Minimeeritakse välja", õige on: "Minimiseeritakse väli";
lk 30 – "ükskord tuli viia arvuti protsessor parandusse /.../ lindimakk", õige on: "ükskord tuli arvuti parandusse viia /.../ lintmakk";
lk 30 – "maki viite", õige on: "makki viite";
lk 30 – "justkui koduloom oleks lahkunud", õige on: "justkui oleks koduloom lahkunud";
lk 31 – alt 14. ja 13. rida peaksid kuuluma ühte lõiku;
lk 31 – "küberlemmikuid", õige on: "küberlemmikud";
lk 31 – "millist lõbu", õige on: "mis lõbu";
lk 31 – "äkki tehti püssihäält", õige on: "tehti äkki püssi häält";
lk 31 – "Nad nagunii ei ela kaua", õige on: "Nad ei ela nagunii kaua";
lk 31 – "ja veel räägivad /.../ keda võib", õige on: "rääkisid veel /.../ keda saab";
lk 33 – "teisse", õige on: "teise";
lk 33 – "hulk väikesi saurusi tuli üllatusmunadest", õige on: "üllatusmunadest tuli hulk väikesi saurusi";
lk 33 – "miks nad olid nii erinevad", õige on: "miks nad nii erinevad olid";
lk 33 – "nottima teisi saurusi", õige on: "teisi saurusi nottima";
lk 35 – "kaks muinasjutu", õige on: "kaks muinasjuttu";
lk 35 – "ja mis oli edasi?", õige on: "ja mis edasi sai?";
lk 35 – "kakskümmend viis erinevat", õige on: "kahtekümmend viit erinevat";
lk 36 – "ingeri", õige on: "ingerisoome";
lk 36 – "hundikõhu", õige on: "hundi kõhu";
lk 36 – "Kahe peale me oleme", õige on: "Kahe peale oleme me";
lk 37 – "siis", õige on: "siin" (11. rida);
lk 37 – "läheme", õige on: "lähme";
lk 37 – "tärpentiin" , õige on: "tärpentin";
lk 37 – "Enne pesi ta püksid", õige on: "Enne pesi ta pükse";
lk 37 – "pekstud laps", õige on: "läbipekstud laps";
lk 37 – "ta võiks olla nüüd emavanune", õige on: "ta võiks nüüd ema vanune olla";
lk 38 – "ma ütlen talle siis tere", õige on: "ma ütlen siis talle tere";
lk 38 – "siis kummitus vastab", õige on: "siis vastab kummitus";
lk 39 – "olid kunagi juhtunud", õige on: "kunagi juhtunud olid";
lk 39 – "käis pallimeres ja üritas", õige on: "käis pallimeres ning üritas";
lk 39 – "ingliskeelset", õige on: "inglisekeelset" (2 korda);
lk 40 – "ütles ta oma lasteaia kasvatajale", õige on: "ütles ta oma lasteaiakasvatajale";
lk 41 – "mängida Väikese vennaga", õige on: "Väikese Vennaga mängida";
lk 41 – "suutsid nad veel hoida", õige on: "suutsid need veel hoida";
lk 41 – "ema poja", õige on: "ema poeg";
lk 41 – "juba arvuti juurest naljalt ei lahkunud", õige on: "arvuti juurest juba naljalt ei lahkunud";
lk 41 – "kõike muud õppis ta ema kõrval üsna pea selgeks", õige on: "kõik muu õppis ta ema kõrval üsna pea selgeks";
lk 43 – "enam kunagi ei lähe mehele", õige on: "ei lähe enam kunagi mehele";
lk 43 – "osanud joonistada", õige on: "joonistada osanud";
lk 43 – "...sinuga. Ja Eeroga. Ja kedagi teist ei ole meile siia kunagi vaja", õige on: "...sinuga. Ja Eeroga. Ja kedagi muud ei ole meile siia kunagi vaja";
lk 43 – "Tassiksid muuseumisse või siis niisama lõbu pärast. Sellepärast päikesed ei poegi", õige on: "Tassiksid muuseumisse või niisama notiksid lõbu pärast. Sellepärast päikesed ei poegigi";
lk 44 – 4. ja 5. lõigu vahele on tekitatud tarbetu tühi rida;
lk 44 – "järgmisel päeval võttis pakendi lahti", õige on: "järgmisel päeval pakendi lahti võttis";
lk 44 – "võib-olla ta vajab kaitset", õige on: "võib-olla vajab ta kaitset";
lk 44 – "ilma relvadeta ta hakkab ise kartma", õige on: "ilma relvadeta hakkab ta ise kartma";
lk 44 – "kinkisin ta relvastust", õige on: "kinkisin ta relvastuse";
lk 45 – "et ma ei tahtnud nende asjade eest rahagi", õige on: "et ma nende asjade eest raha ei tahtnudki";
lk 46 – "miks tal on valjad seljas", õige on: "miks tal valjad seljas on";
lk 46 – "jätan teade oma mänguautomaatvastajale", õige on: "jätan teate oma mänguautomaatvastajale";
lk 47 – "ühe ja kahe aastased", õige on: "ühe- ja kaheaastased";
lk 47 – "vaktsineerimisest", õige on: "vaktsineerimiselt";
lk 47 – "süstla näed siis ka", õige on: "süstalt näed siis ka";
lk 47 – "Nemad küsivad: mida tehtud? Ja mina vastan: kuidas mida?", õige on: "Nemad küsivad: mis tehtud? Ja mina vastan: kuidas mis?";
lk 48 – "justkui Eero olekski süüdlane", õige on: "justkui olnukski Eero süüdlane";
lk 48 – "nemad poleks iialgi visanud inimese last prügikasti kõrvale", õige on: "nemad poleks iial inimese last prügikasti kõrvale visanud";
lk 48 – "ravida kasse ka", õige on: "ravida ka kasse";
lk 48 – "puudusid teadmised", õige on: "teadmised puudusid";
lk 50 – "ajas need minema", õige on: "ajas nad minema";
lk 50 – "saurustetüdrukutele" õige on: "saurusetüdrukutele";
lk 50 – "välja ei saanud", õige on: "välja ei saadud";
lk 50 – "oli siin teine riik", õige on: "oli siin olnud teine riik";
lk 50 – "et keegi ründab neid", õige on: "et keegi neid ründas";
lk 50 – "et nad ise ründavad kedagi", õige on: "et nad ise kedagi ründasid";
lk 50 – "nukkudeks mängida anda", õige on: "nukkudena mängida anda";
lk 50 – "valmisluuletust", õige on: "valmis luuletust";
lk 50 – "pole millegipärast varem märganud", õige on: "polnud millegipärast varem märganud";
lk 50 – "lendutõusmist", õige on: "lendu tõusmist";
lk 51 – "et piinata Ülejõe rahvast", õige on: "et Ülejõe rahvast piinata";
lk 51 – "vaktsineerida inimesi kurjuse vastu", õige on: " inimesi kurjuse vastu vaktsineerida";
lk 51 – "ei viska kivisid lindude pihta", õige on: "ei viska lindude pihta kivisid";
lk 51 – "mõttesse", õige on: "mõtteisse";
lk 52 – "politseinikuteks", õige on: "politseinikeks" või "politseinikkudeks";
lk 52 – "ärritanud neid rohkem", õige on: "neid rohkem ärritanud";
lk 52 – "rusikaga"
õige on: "rusikatega";
lk 52 – "ka tahtsid kõik", õige on: "tahtsid ka kõik";
lk 53 – "politseid ega lauljaid", õige on: "politseinikke ega lauljaid";
lk 53 – "ka olla keegi", õige on: "ka keegi muu olla";
lk 54 – "ka Mohni saarelgi", õige on: "ka Mohni saarel";
lk 54 – "viit tillukest kassipoega", õige on: "viis tillukest kassipoega";
lk 54 – "kes polnud sallinud kedagi", õige on: "kes kedagi ei sallinud";
lk 55 – "hakkanud", õige on: "hakanud";
lk 55 – "ja ei võtnud inimeste käest ühtegi maiuspala", õige on: "ega võtnud inimeste käest vastu ühtegi maiuspala";
lk 55 – "Võttis kolm päeva enne kui õnnestus välja selgitada, kus kohas", õige on: "Võttis kolm päeva, enne kui õnnestus välja selgitada, kuskohas";
lk 55 – "kui keegi lähenes ta poegadele", õige on: "kui keegi ta poegadele lähenes";
lk 56 – "jõulu ajal", õige on: "jõuluajal";
lk 56 – "olid paitanud teisi kasse", õige on: "teisi kasse paitasid";
lk 56 – "ja tulid eksimatult oma ema juurde", õige on: "ja tulid eksimatult oma ema juurde tagasi";
lk 56 – "õrnemateks ja mitmekesisemaks", õige on: "õrnemaks ja mitmekesisemaks";
lk 57 – "ajavad seriaale segamini", õige on: "ajavad seriaalid segamini";
lk 58 – "alati meid", õige on: "meid alati";
lk 58 – "ja ka tema ei tohi", õige on: "temagi ei tohi";
lk 58 – "võtaksin päris koju", õige on: "võtaksin päriseks koju";
lk 59 – "läksid uksest mööda ja kadusid majanurga taha", õige on: "uksest mööda läksid ja majanurga taha kadusid";
lk 59 – "tõesti läksid jõulukassid seekord", õige on: "läksid jõulukassid seekord tõesti";
lk 59 – "ega me tegelikult ole riielnud", õige on: "ega me tegelikult riielnud";
lk 59 – "varsti ei usu keegi enam", õige on: "ei usu varsti enam keegi";
lk 60 – pärast repliigi lõppu "Ei taha! Ei anna!" pidi algama uus lõik (sama viga ka lk 62, 3. rida alt);
lk 62 – "viivaid kassijälgi", õige on: "viivad kassijäljed";
lk 63 – "ei jätkunud neile endile", õige on: "ei jätkunud neile endilegi";
lk 63 – "kui ema sai vanakraamipoodidest oma asjade eest kuigi palju", õige on: "kui ema midagi vanakraamipoodidest oma asjade eest sai";
lk 63 – "ei rääkinud temaga, ei paitanud teda", õige on: "ei rääkinud temaga ega paitanud teda";
lk 65 – "leidsime selle kõik eest", õige on: "leidsime eest kõik selle";
lk 65 – "oma lapsepõlvele /.../ otsustasin sündida sinule", õige on: "oma lapsepõlvest /.../ sinule sündida otsustasin";
lk 65 – "Et Eero on varem vihikust mõned lehed välja tõmmanud", õige on: "Et Eero oli varem vihikust mõned lehed välja tõmmanud";
lk 65 – "lõppeks", õige on: "lõpeks";
lk 65 – "enne kui kärbse tabad", õige on: "enne, kui kärbse tabad";
lk 65 – "kahte kärbest küll", õige on: "kaks kärbest küll";
lk 65 – "ja aina vahtisid lapsi", õige on: "ja nad aina vahtisid lapsi";
lk 65 – "püsimatuteks", õige on: "püsimatuks";
lk 65 – "on võtnud sussid ja sokid jalast", õige on: "on sussid ja sokid jalast võtnud";
lk 66 – "käseb", õige on: "käsib";
lk 66 – "ämblikut", õige on: "ämblikku";
lk 66 – "suu kinni panna ja Villel sokid jalga panna", õige on: "suu kinni ja Villel sokid jalga panna";
lk 66 – "ujumiskursused diivani peal", õige on: "diivani peal ujumiskursused";
lk 66 – ""Nukitsamehe" tagant, sest", õige on: ""Nukitsamehe" tagant välja, sest";
lk 66 – "mõnd aega veel /.../ sõnavahetust peal", õige on: "veel mõnd aega /.../ sõnavahetust pealt";
lk 67 – "naabriõue kõutsi", õige on: "naaberõue kõutsi";
lk 67 – "poisid kleebivad märja lumega kogu aknaklaasi ta ees kinni", õige on: "poistekamp märja lumega kogu aknaklaasi ta ees kinni kleebib";
lk 68 – "nagu nüüd." ja "Ja mis", õige on: "nagu nüüd." [tühi rida; taandrida, uus lõik] "Ja mis";
lk 68 – "olla võiksid: näiteks /---/ läksid kord", õige on: "olla võisid: näiteks läksid /---/ kord";
lk 68 – "hoidma redelit", õige on: "redelit hoidma";
lk 68 – "kas või näiteks edevus", õige on: "kasvõi näiteks edevus";
lk 69 – "tegi teda", õige on: "tegi ta";
lk 68 – "kassi pidaja", õige on: "kassipidaja";
lk 68 – "oleks teinud vea", õige on: "teeks vea";
lk 68 – "ole kes ise tahad", õige on: "ole, kes ise tahad";
lk 70 – "need on ka ühed pärsia kassid", õige on: "need olevat ka ühed pärsia kassid";
lk 71 – "ja siis sa veel lugesid /.../ ja seletasid"; õige on: "ja siis sa veel lugesid /.../ ning seletasid";
lk 71 – "Ilvese-Prints", õige on: "Ilves-Prints";
lk 71 – "appi ei tule", õige on: "appi ei lähe";
lk 72 – "hakata kassiarstiks", õige on: "kassiarstiks hakata";
lk 73 – "vist kavatses", õige on: "kavatses vist";
lk 73 – "kui ema tuli koju", õige on: "kui ema koju tuli";
lk 73 – "valge näo ning valgete käppadega ning viimasena", õige on: "valge näo ja valgete käppadega ning viimasena";
lk 75 – "tahtis ronida plankaia vahelt läbi", õige on: "tahtis plankaia vahelt läbi ronida";
lk 75 – "vaadata plankaeda", õige on: "plankaeda vaadata";
lk 75 – "meenutavad, kuidas talvel tuli Ville koolist, kolm kassi sabas, meenutavad, kuidas nad tahtsid leiutada kassilõhnadeodorandi ja peletada sellega hiiri", õige on: "meenutavad, kuidas talvel tuli Ville koolist, kolm kassi sabas ning kuidas nad tahtsid leiutada kassilõhnadeodoranti ja sellega hiiri peletada";
lk 75 – "kergem oleks hõõruda /.../ kassiga üle, kui kass vaid lubaks. Nüüd oleks hea saada kusagilt kassilõhnavastast deodoranti...", õige on: "kergem oleks /.../ kassiga üle hõõruda, kui kass seda vaid lubaks. Nüüd oleks hea saada kusagilt kassilõhnavastane deodorant...";
lk 76 – "või kohtuvad esmakordselt pärast sügist", õige on: "või pärast sügist esmakordselt kohtuvad";
lk 76 – "kastis maas", õige on: "maas kastis";
lk 77 – "Sammalhabe habe", õige on: "Sammalhabeme habe";
lk 77 – "veel üks kass", õige on: "üks teine kass";
lk 77 – "ajab tolle minema", õige on:"ajab ta minema";
lk 77 – "rünnata kassipoegi", õige on: "kassipoegi rünnata";
lk 77 – "kas sa siis ära ei tundnud", õige on: "kas sa siis teda ära ei tundnud";
lk 77 – "oma lemmik Valgenäo hammaste vahele ja tassib...", õige on: "oma lemmiku, Valgenäo, hammaste vahele ja tassib ta...";
lk 77 – "ja annab need", õige on: "ja annab nad";
lk 77 – "talve läbi /.../ mitte talve", õige on: "talv läbi /.../ mitte talv";
lk 77 – "suvi läbi, sügise läbi", õige on: "suvi läbi, sügis läbi";
lk 77 – "mis kassikarjasse puutub, siis teaduslik rühmitus "Ilves & Kiisu" avastas /---/", õige on: "mis kassikarja puutub, siis avastas teaduslik rühmitus "Ilves & Kiisu" /---/".
VIGU RAAMATUS "ÜLEJÕEL, KASSILAIU PEALINNAS" (2006, teine trükk)
lk 2 – kõik kaanefotod ei ole minu tehtud, sest ülemine teine on Ville Räniku tehtud foto.
VIGU RAAMATUS "LEHTE HAINSALU: MISKI PEAB OLEMA PÜHA"
Tekstis hakkas silma aps lk 239 2. lõigus: "Romaan "Kellakuuljad"" pro "Romaanis "Kellakuuljad""
lk 18 – "tsisteerib" pro "tsiteerib"
lk 24 – lätikeelses raamatus on ka jutt "Varese sõprus" (seega kokku 7 juttu) ja "nebaidies" käib lühikese i-ga
lk 31 – "peavat" pro "pidavat" või "peavad"
lk 45 – "neitsidest" pro "neitsitest"
lk 47 lõpus on puudu punkt ja mäletatavasti ka lõpurida.
lk 92 – "Tähti. laokil" pro "Tähti laokil"
lk 150 ja 250: E. Krants on tegelikult EKL välisliige Endel Pae (kirjanikunimega Eduard Krants), mida ma tollal ei teadnud
Lk 195 on allikast LH 1998b kopeeritud täpsustamata andmed, et A. Haavalt pääses teatud raamatusse vaid 2 luuletust (tegelikult oli neid rohkem)
lk 206 – "hääldakse" pro "hääldatakse"
lk 222 – "headmeelt" pro "heameelt"
lk 257 – "Rufus" on 2. täht vale, ja küllap on vigu veel
Sulev Kuuse kujundatud lakatekstides on kummaski üks näpuviga:
esilakal "Ke te koormatud olete" pro "Kes te koormatud olete"
tagalakal "Kassilaiu pealinas" pro "Kassilaiu pealinnas"
VIGU RAAMATUS "VIIS AASTAT VANEMAKS"
lk 12 – "jamalaid" pro "jumalaid"
lk 87 – raamatust "Kulli pilk" jäi välja artikkel "vihmaromaani" (ja mitte "Kellakuuljate") kohta.
Vigu on kindlasti veel, kuid see raamat on liiga uus, et seda üle lugema hakata. Mõne aastakese pärast ehk.
VIGU RAAMATUS "ILVES ILVES"
lk 35 – kuupmeetrid kujul m3, mitte m3
lk 87 – kuupäev sattus vale pildi alla
lk 194 sisaldab "Pašetnov" pro "Pažetnov"
lk 232 sisaldab "käinnud" pro "käinud"
lk 245 – Cīruļi tähendab "lõokesed", mitte "lõoke"
lk 281, 8. rida alt: "kuis" pro "kuid"
ilvese pilt ei ole mitte 25-litisel, vaid Valgevene 10-rublasel (näiteks 1992. a väljalase)
ja veel palju muid apse, mida ma raamatut üle lugedes hulganisti leidsin ja teise trüki maketis ära parandasin, ei viitsi siin üles loendama hakata.
Kunagi hiljem ehk teen.
VIGU RAAMATUS "HUNDIJUTUD JA KARULOOD"
lk 5 – "Mandžuuria" on ühe "u" kaotanud
lk 6 – "näis välja tragi" pro "näis väga tragi"
lk 7, 7. rida ült – "jälginud olen" pro "jälginud olin"
lk 8 – nagu selgus juba peale raamatu trükki esitamist, pannakse Līgatne pargi autoteed nüüdsest kinni kl 17
lk 8 (4. ja 8. rida ült) – "Gaujasmalas" pro "Gaujasmala"
lk 23 – "Rendus" pro "Renda"
lk 35 ült 5. reas "nad" pro "need"
lk 38 – tekstis mainitud kassipoeg polnud siiami tõugu, kuid seda oli ta järglane, kes samamoodi käitus (2005. a-l arvasin, et jutt oli samast kassist)
lk 43 viimases reas – "ilveseaeda" pro "ilveseaedikut"
lk 101 – "Vilkis" pro "Vilkijs" ja "2003. aastal loendati Soomes 6 hunti" pro "2003. aastal loendati Soomes 156 hunti"
lk 105 – "2 nädala vanuses" pro "3,5 ja 4,5 nädala vanuses"
lk 105 – 4. lõigu 1. rida – "kaitsid" pro "kaitsesid"
lk 108 – "sõites 55 kilomeetrit" pro "sõites 57 kilomeetrit" ja "Laukstėniai" pro "Laukstėnai"
lk 109 – "Julio" pro "Julis"
lk 112 – "Šarhanile" pro "Šarchanasele"
lk 119 – "väiksed" pro "väikesed"
lk 116 – 5 päeva enne ilvesepoegade sündi pro 15 päeva
lk 129 – "pööduda" pro "pöörduda"
lk 128 – üks turvakodu telefoninumbritest, 53-ga algav, ei ole enam kasutuses, nüüdseks ei tegutse enam see turvakodugi
Ka lk 5 kirjeldatud Läti ja Leedu puuriilveste koosseis on nüüdseks muutunud, lk 4 oleks võimalik lisada, et 2007. aastal oli Eestis lõpuks võimalik jälgida karupoja kasvamist – Võrumaal Alaveskil.
VIGU RAAMATUS "HUNDIJUTUD JA KARULOOD. TEINE RAAMAT"
lk 31, 32 – "Pūga" pro "Pūka"
lk 96, 120, 140, 145 – "Katinelis" pro "Katinėlis"
lk 121, 11. rida alt – "elu ei jääks" pro "ellu ei jääks"
lk 149 – 6.8.2005 asemel peab olema 26.8.2005
lk 150 – Hoiatan tähenärijaid, et Lusis (ilma kriipsuta u) ei ole viga, tegemist on hispaanlaste pandud nimega nende keelele vastavas kirjakujus, olgugi et silmas oli peetud läti sõna "ilves", mis käib kriipsu-u´ga.
VIGU RAAMATUS "SEITSME PUU JA MÄTTA TAGA"
lk 7 – teise luulesalmi ees puudub jutumärk
lk 8 – viimase luulesalmi ees puudub jutumärk
lk 11 – "pasknäärelt" pro "pasknäärilt"
lk 16 – luuletuse 2. tulbas alt 3nda rea taga on hüüumärk, ehkki pidid olema küsimärk ja tärn ning luuletuse lõpust kadus pildi alla ära rida:
(* muidugi mitte! Otsi internetist mõni sõnaraamat ja saad teada.)
lk 32 – "Dabrisiuse" pro "Dabrišiuse"
Täiendavalt lk 16 kohta lugege siit.
* * *
TRÜKIVEAD, NÄPUKAD, SISU- JA FAKTIVEAD TEISTES VÄLJAANNETES:
"Kultuur ja Elu" nr 11, 1987 on kirjutatud "ainu Hiiust" pro "aimu Hiiust" ja "kajakad kui lumepeeglid" pro "kajakad kui lumepleegid".
"Vikerkaar" nr 5, 1990, lk 38: "Lume tulek", 8. reas on kirjutatud "käin" pro "käib". Sama viga esineb "Radugas" nr 1, 1991, lk 12, aga luuletuse "Mina ei karda taevast" tõlge on lk 14 asemel paigutatud lk 15 ehk sattus originaalloomingu hulka.
Filmis "Olla tahtsin olevikust väljas. Valeria Ränik" tegi luuletuste esitaja vea luuletuses "Pane pehme soe hakk": "millegile heale" (mul on "millelegi heale", ja põhimõtteliselt kohe).
"Päevaleht" 16.6.1991, lk 2 toob näiteid arvsõnade iganenud õigekirjutusest: "1960." pro "1960ndatel", "70." pro "70ndate", "80." pro "80ndad" jne. Võisin tollal (T. Kallase raamatu retsensioonis) oma titehooldusest "värske" peaga nii kirjutadagi, kuid kuhu jäi toimetaja?
"Liivimaa Kroonika" 29. 4. 1993 intervjuus lk 5 pani K. M. Sinijärv mulle suhu omaenda arvamuse sellest, et ma ei taha hakata proosakirjanikuks.
"Televisioon" 1. – 7. 11. 1993, lk 12 avaldatud luulesalmis esineb viga 4. reas: "usub" pro "rusub".
"Pere ja Kodu" nr 2, 1994, lk 5 – 6 on kirjutatud "riputatud" pro "riputud" ja 8 korral asetatud numbrid valesse lahtrisse.
14. 7. 1994 raadiosaates tegi luuletuste esitaja kaks viga luulekogu "Ajast väljas" viimases luuletuses öeldes "olemist" pro "olmelist" ja "saabubki valgus" pro "saabki valgus".
"Kultuur ja Elu" nr 7 1994, lk 32, 2. reas esineb viga: "ma andsin talle" pro "ma andsin andeks" ja 8. reas "siit – ei järelilma" pro "siit-, ei järelilma".
"Looming" nr 7, 1995: luuletus "Unenäost saan aru küll" on avaldatud ilma sissejuhatuseta ja luuletuse "Aasta viimased vihmased ilmad" sissejuhatuses on kirjutatud "kirsiõied" pro "kirsipuu õied".
"Tere" (peatükk kogumikust "Kaksteist eesti kirja", "Loomingu Raamatukogu" nr 1–2, 1995, lk 79–92) sisaldab järgmiseid toimetaja või tekstisisestaja apse: juba teine rida – "kohusime" pro "kohtusime", lk 83 – "Tallinn" on 3 l-ga, lk 92 – "keeleoskusnõute" pro "-nõude" või "-nõuete".
"Post", 11. 12. 1995, S. Sildnik liialdas oma artiklis "Hando Runnel ahistab naisi ja lapsi" nagu ka Kauksi Ülle oma raamatus "Säng", lk 33, et Runnel olla mind salongist "välja visanud" pro avaldas mulle oma arvamust.
"Liivimaa Kuller", 11. 7. 1996, lk 6 – artiklis "Nõiaring sissekirjutusega" on laste nimed kahel korral segamini aetud.
"Estnische Kurzgeschiten: Müller – Park – Ränik", lk 5 – on kirjutatud "Looming 5 – 95" pro "Looming 5 – 94".
"Stiil", märts 1997, lk 21 (suurendades "Vikerkaar" nr 7, 1995 toimetuse poolt niigi suurendatud numbrit) väidab, et ma olevat viibinud Soomes "üle 500 päeva" (olen kirjutanud "Vikerkaares": ligi 430 päeva koos Runomaratonil käimise ja varasemate retkedega).
1997 – 1999 kujunesid kõige trükiveavabamateks aastateks, seejärel aga paigutas "Täheke" nr 7, 2000 minu nime alla hoopis Jaanus Tamme luuletuse "Ilmateade". Samas numbris, luuletuses "Mängusalmid" on trükitud "oleksin maa" pro "oleksin ma".
K. Murutari artiklis "Räägib kassidega piltide keeles" ("Anne" nr 11, 2000) on järgmised faktivead: lapsed ei ole teinud petekat-arvutit varaste peletamiseks, vaid fantaseerisid sellest ajakirjaniku kuuldes, ja "raamatuid kassidest on meetrite viisi" on liialdus (tegelikult 30 cm). Lause "Soomes fiktiivabielus sealsete lastetoetuste nimel" väljendab artikli autori püüdu parandada lugeja silmis minu eluvõõra boheemlase mainet (tegelikult sain Soome lastetoetuste olemasolust teada alles mõni kuu peale abiellumist).
"Estonia Literary Awards 2000" tõlkis minu raamatunime "In Ülejõe, Capital of Kassilaiu", kuigi raamatu nimi oleks võinud olla "In Ülejõe, Capital of Miauland" või "The Ülejõe, the Capital of Cat-Island" (?).
"Nukits" 2000 sisukorras on öeldud "The children's author" pro "the children's mother and books author".
"Looming" nr 8, 2002 – luuletus "Lisaeelarve" ilmus viimase 2 reata.
"Täheke" nr 9, 2002 jättis luuletusest "Kus ma veetsin" 2 rida välja: ""Suvitasin Pakri saarel..." / "Aga meie Capri saarel"".
Luuleantoloogia "Ema mu ema" tagakaanel on V. Kepi filmi "Olla tahtsin olevikust väljas" valmimise ajaks 1995 (õige on 1993).
Ajaleht "Twoy den" nr 1, 16. 1. 2003 pani omatahtsi lk 27 minu nime alla – "zavedujuštši za setj korrespondentov", justnagu oleks mind keegi sinna tööle vormistanud.
"Meie oleme meeskond", "Kodukolle" nr 2, 2003, lk 29, viga 2. lõigu 8. reas: "lapsed arvasid" pro "nemad arvasid" (sest jutt ei ole lastest, vaid vanematest ja vanavanematest).
"Pere ja Kodu", oktoober 2003, lk 38 on "trükikurat" jätnud vähemalt mõtte moonutamata ("roppusi prügikastile kirjas" pro "kirjutas"), ent lk 39 on lause mõte oluliselt muudetud: "Selles vanuses ei taipa väljapressijad veel oma ohvrit mustata, vaid mängivad tugevamat" (teisi mustata oskavad lapsed ju sünnist saadik). Peab olema: "Selles vanuses ei taipa väljapressijad veel oma ohvrit haledaks teha").
Tavaliselt kirjutatakse mu lemmikraamatu nime "Väike ilves, suur Murr ja teised" (nt Looming nr 4 2004, lk 830), kuigi autorimõte oli "Väike ilves, Suur Murr ja teised". (Isegi Kultuurkapitali Kirjanduse Aastapreemia nominendidiplomis on "Suur Murr" väikese algustähega!)
(Soovitus vene keelde tõlkijale: õige on "Velikij Murr", mitte "bolshoi Murr". Manitsus inglise keelde tõlkijale: õige on "Purr The Great", igatahes mitte "Big" ega "Murr".)
"Tartu Postimees" 11. 3. 2004, lk 2 R. Hanson kirjutab, et andsin raamatu välja oma kulu ja kirjadega – tegelikult "kirjadega" küll, ent mitte kuludega.
"Maalehe" lisa "Targu talita" 25. 3. 2004, lk 206 lisas minu artiklile omapoolsed vahepealkirjad ja alapealkirja, ka jaotuvus lõikudesse tundub võõras.
"Maalehe" lisa "Targu talita" 22. 4. 2004, lk 268 tegi minu pakutud pealkirja vahepealkirjaks ja mõtles pealkirja ise välja (sama juhtus ka Ville intervjuu pealkirjaga "TeRas" 17.–23. oktoober 2005).
"Maalehe" lisas "Targu talita" 28. 4. 2005, lk 269 ilmunud artikli pealkiri oli pandud toimetuse poolt ning lühendati lisainfot pakkuv koduleheküljeaadress.
"Lemmiku" 2005. a augustinumbris avaldatud artiklis puudub sõnas "Laukstėnai" täpp "e" kohal ning on üks ülearune "i", juuni numbri artiklis on järgmised ebatäpsused: "üle 10 aasta" pro "üle 7 aasta" Kirgiisias, Spygly pro Spyglė ja kavatsus saata ilvesed Ähtärist Leetu ei ole siiani teoks saanud ühe Leedu korraldaja ebaausa käitumise tõttu (vt. raamatust "Hundijutud ja karulood" lk 117– 118).
Ajakirjanik Jūratė Mičiulienė ("Į Lietuvos miškus sugrįš lūšys", 29.7.2008, leht "Lietuvos žinios"), ja tema teksti kopeerinud saidid (https://www.delfi.lt/news/daily/science/article.php?id=17875970, www.vtv.lt, www.zebra.lt jt) pakkusid mu nimekujuks Viktoria Rannik, aga Gražina Juodytė ("Vilkynės istorijos", 2. ja 9.8.2008, lehes "Vakarų ekspresas", www.ve.lt) – Valerija Rain.
Imestamapanev, kuidas sealsamas kokkutulekul viibinud Augustas Uktveris ("Žvėrinčiaus žvitruolio žegnavonės... ", lehes "Žaliasis pasaulis" 24.7.2008, www.zpasaulis.lt) ja Inga Saukienė ("Gyvenimas "Žvėrinčiuje": civilizuotos lūšys, nevaldomos ožkos ir vilkų garbės kodeksas", 19.7.2008, www.delfi.lt) taipasid mu nimekirjutuse kohta eraldi küsida – esimene neist sai minult loa ä asendamiseks a-ga, teine leedupärasema j lisamiseks ning kolmas, Aldona Svirbutavičiutė ("Įkalintas Žemaitijos simbolis trokšta laisvės", lehes "Ūkininko patarėjas", 17.7.2008), oli vist lihtsalt tähelepanelik kuulaja.
Olen "Maalehe" lisa "TeRa" 17.–23. oktoober 2005, lk 11 avaldatud oma poja foto autor ja meil ei ole aimugi, miks peaksin "TeRa" töötajate soovi kohaselt loovutama oma autoriõiguse mingisugusele Tõnu Veilerile.
"Pere ja Kodu", oktoober 2006, lk 129 – Eero ja Ville polnud siis mitte 17- ja 16-aastased, vaid 16- ja 14-aastased.
Ü. Lätte artikkel "Enne kirjanikuks saamist sunniviisiliselt raadioinseneriks" ("Vali uudised" 16.4.2008, lk 4) sisaldab ebatäpsusi: Peedult ei kolinud ma Tallinna, vaid Tartusse, ja raamatuid ilmus mul umbes 14, mitte 40.
M. Matt ja K. Langebraun (artikkel "Õpilaste tegemisi koolis", Põltsamaa Ühisgümnaasiumi infoleht "Kool ja Kodu", juuni 2008) panid kirja: "Valeria Ränik on suur loomasõber. Tal on kodus umbes 50 liivahiirt ja neli kassi. Kõige rohkem meeldivad talle ilvesed. Ta on leidnud ka ise metsast ilvesepoja, kelle ema oli surnud. Kui noore ilvesepoja ema sureb, ei suuda poeg endale ise toitu otsida ja sureb samuti. Valeria Ränik aga võttis selle ilvesepoja koju ja kasvatas suureks." – Kõik on õige, välja arvatud: oleksin ma ilvese koju võtnud, oleks ta ehk tõesti suureks kasvanud. Ei usu, et nii tublid 5. klassi õpilased ei tunne tingivat kõneviisi. Küllap on ilvesepoja surmas süüdi oleva Elistvere perenaise A. Sarve ennastõigustav kõlakas mingitest koduilvestest oli lastele kusagil kõrvu jäänud.
Minu tekst "Kassi ja ilveste sõprus" ("Lemmik", juuni 2012, lk 4–8) sisaldab järgmisi trükivigu ja apse:
VALERIA RÄNIK (kodulehekülg)