LÄTI JA LEEDU KEELE NALJASÕNASTIK

Kui tubli loodusfotograaf ja muidu hea inimene Sigitas Varnas vaid teaks, miks tema nime kirjapilti eestlastele näidata ei tohiks... Leedu keeles on ta eesnime rõhk teisel silbil, nii et eestlasel kuuldes seost ei teki, ja "varnas" on "kaaren". "Ereliukas" ("kotkakene") ei ole mingi "ere liukas", ja õnneks ei hääldu see leedu keeles sugugi nii eksitavalt, nagu kirjapildist tundub. Kogu maailma arvutikasutajad arvavad, et teavad, mida tähendavad Vista ja Java – ent nad eksivad koledasti, sest lätlastel on tõde teada: "vista" on kana ning "java" on mört. Igale arvutikasutajale tuntud MS-DOS (Microsoft Disk Operating System) on läti keeles kahe otsaga asi, sest "dos" tähendab, et tema / nemad (tulevikus, midagi) annab / annavad. Ma pole kindel, et sõna palvė tähendab leedu keeles just nimelt nõmme, kuid preisi keeles küll ja Leedus on see preisi sõna kasutusele võetud. Huvitav, et ka leedu ja ukraina keelel on mõndagi ühist. Дякую on dėkui ehk leedu k "tänan, aitäh", нема on nėra ("ei ole"), ka paljud kuude nimetused leedu ja ukraina keeles on samad või sarnased. Järgnevalt toon välja sõnade loetelu, mida võiks eesti keeles lätlaste ja leedulaste kuuldes kasutamata või kirjutamata jätta, sest neist eesti sõnadest saadakse valesti aru (samasuguse sõnastiku võib koostada ka inglise, vene ja soome keele jaoks). Aga tänu Velga Vītola ja Jana Paju vaimukatele fotodele saate näha, kuidas "naeravad" mu läti ja leedu keele oskuse üle Läti ja Eesti-Leedu ilvesed Leonora ja Joosu. VÄIKE LÄTI–EESTI ARUSAAMATUSSÕNASTIK abi – mõlemad aina – vaatepilt aita – lammas aknas – maks (organ) aku – käändevorm sõnast "aka" (kaev) ala – koobas alga – palk, tasu algas – palgad, tasud alus – õlu apse – haab aste – saba asti – käändevorm sõnast "saba" atspere – vedru atspulga – peegeldumine auga – (tema) kasvas augu – kasvan, kasvasin auss (loe: aus) – kõrv aust – koitma; kudema autoosta – bussijaam ej! (loe: ei) – mine! ēst (loe: eest) – sööma igaunis – eestlane ja – kui jā – jaa, jah jūs (loe: juus) – teie, teid just – tundma ka – et; omastav sõnast "kas" (mis, kes) kā – kuidas kanna – kann, piimanõu kapi – surnuaed kari – sõjad kas – mis, kes kaste – kast, karp kāre – loe: kaare – (teadmiste) janu karu – mitm. omastav sõnast "karš" (sõda) kauss – peeker, karikas klade – klade koda – hammustan kodu – hammustasin; (käändes) kood konts – konto, arve kost – hammustama, salvama kult – vilja peksma kura, kuru, kurus – käändevormid sõnadest "kurš" (kes, meessoost) ja "kura" (kes, naissoost) kurt – kütma kust – sulama kūti (loe: kuuti) – (lehma)lauda (mida?) laba – (naissoost) hea, parem labad – jaoks, nimel, pärast labs (loe: laps) – hea (meessoost) lai – las, olgu, et laid – lase (näit. sisse) laika – (omastav) aeg, ilm laime – õnn laipa – purre laksti – juurviljapealsed lamas – sõimusõnad lapsa – rebane lapsene – herilane lasi – loed; loe! lasu – loen lauka – (omastav) põld laukā – välja, õue, väljas, õues lauku – maa-, küla- lauku mājas – talu lauva (loe nagu eesti "laua") – lõvi lāva (loe: laava) – saunalava, nari lēti (loe: läti) – odavad līst (loe: liist) – sajab logi – aknad logu – aknale Loki – roheline sibul loks – look, kaar, vibu, ring lops – kariloom lubas – katuselaastud lūsis (loe: luusis) – ilves māja – kodu, maja mājās – kodus mākas (loe: maakas) – oskused maks – rahakott maksa – tasu, maks malka – küttepuud; (omastav) lonks māņi (loe: maani) – ebausk, pettus, viirastus manu – käändevorm sõnast "mans" (minu oma, meessoost) mati – juuksed mats – juus matus – juukseid mēle (loe: meele) – keel mēs (loe: mees) – meie mest – heitma, viskama mis – miss mokas – piin, vaev mets – visand, eskiis nagu – küüne nokaut – tapma oga – mari oļi – rannakivid oma – meeleolu osa – kõrv (tassil) osis – saar (puu) ost – nuusutada osta – sadam paipala – põldvutt pali – suurvesi, kõrgvesi, tulv panna – pann pasaka – muinasjutt pats – ise, kõige plats – lai radu – sugulase, sugulus- raksti – teosed, artiklid, kirjad, joonised raud – nutab rauda – särg reiz – kord, kunagi rets – harv, hõre riba – ribi rija (loe nagu Riia) – rehi rinda – rida rīt (loe: riit) – homme roni! – hüljes! ronis – hüljes sala – saar sālis (loe: saalis) – (keemiline) sool salu – (mul on) külm samaksa – tasumine, makse samaksāt – ära tasuda, kinni maksta samalt – peeneks jahvatada, pulbriks hõõruma sānis (loe: saanis) – kõrval, kõrvale sāniski (loe: saaniski) – küljetsi, külg ees sarast – ära harjuma sari – harjased sega (loe: säga) – tekk (vaip, kate) segu – tek(k)i sēk (loe: seek) – norskab sija (loe: siia) – põikpuu, tala sile – küna, mold silt – soojenema situ – löön, lõin sodi – karistused suga – liik, tõug sugu – liiki, tõugu suka – hari sula – mahl sūnas (loe: suunas) – sammal tā – nii, nõnda tā ka – nii et tā kā – sest et, et, kuna tapa – punn, prunt tai – käändevorm sõnast "tā" (too) tas – see, too tausta – (ta) kobab käega taustu – (ma) koban käega te – siin te varu, (te nevaru) – kord võin, (kord ei või) tema – teema (naudas) tērētāja – kulutas/raiskas (raha) ära tūliņ, tūlīt – otsekohe turi – pead, hoiad tuvi – lähedased, ligidased vaga – vagu vai – kas, või, oi, ai valūtu kurss – valuutakurss vara – võim varas – ain. omastav ja mitm. nimetav sõnast "vara" (võim) vari – (sa) võid varu – võimu (mida?), võimude (oma) vasara – suvi vedu – vii(si)n, taluta(si)n vest – viima, talutama veste – vest vilks – hunt vilkus – hunte vilt – petma viss – kõik, kogu, terve vist – närtsima, närbuma * Autori kodulehekülg

VÄIKE LEEDU–EESTI ARUSAAMATUSSÕNASTIK abi – mõlemad aidas – kaja aitvaras – kratt, pisuhänd, paberlohe alus – õlu argi – kas siis ometi, või siis nii atskristi – kohale lendama atskala – kild aulas – saapasäär balti – valgeks muutuma, pleekima, kahvatuma banda – kari, sai bandelė – saiake dingo – (teadmata) kadunud eilė – rida, järjekord; kiht, kord Gauja – hundikari, koerajõuk, bande halė – saal, hall, turuhoone ima – võtab imu – võtan ja – (naissoost) temaga ją – (naissoost) teda jog (loe: jook) – et jų – nende (oma) jūs (loe: juus) – teie ką – keda kai – kui, sellal kui kai kada – mõnikord kai kas – mõni, keegi, miski kai kuri – mõnd(a) kala – taon, sepistan, vermin kampe – nurgas kanalas – kanal karta – sugupõlv, põlvkond, kiht karti – riputama kartis – teivas, latt, looma lakk kartus – kibe, mõru kas – kes, mis, keegi, miski, iga Kas kasa? (loe: kas kaasa?) – kes kaevab (maad)? kasu – kaevan (maad) kasti – kaevama (maad) kava – kohv kepykla – pagarikoda kęsti – kannatama kirpykla – juuksurisalong kirstukas – peitel kitkur – mujal, mujale kitur – mujal koja – jalg koks – missugune, üks, mõni kukutis – vaenukägu kulka – kuul kūnigas – vaimulik, preester kuri – millised, milline (naissoost) kurgi – kus ometi kūrikas – kütja kurtus – kurt kurtumas – kurtus kūrva – hoor labas – hüve; hea, terve lai – las laibas – peenike laida – loojang, väljaanne laiptai – trepp laimė – õnn, saatus lakas – lakk lasta – kuut, puur lastelė – rakk lauk – välja, oota lava – laava ligi – kuni link – suunas, poole lįsti – ronima malda – palve man – mulle, mul, minuks marti – mõrsja, minia meilė – armastus Mere! – Meer! Linnapea! mesti – viskama, maha jätma metas – aeg (loe: mätas) mina – näoilme; miin; tallab minė – mäletas, mõistatas (keegi, midagi, ühekordselt) mini – nimetab, mainib, tähistab, meenutab minia – jõuk, hulk minus – miinus mus – mind (mitmuses) naga – sõrg, käbi nagi – noh siis ometi nagu – küün(t)e Narvas – (looma-/linnu-)puur .net – koguni, isegi netikėtas – ootamatu, äkiline oda – nahk oras – õhk, ilm padala – jaotus paikas – rumal painus – segane, keeruline pajaunėti – noorenema pajusti – tundma, tajuma para – ööpäev pasaga – hobuseraud pasaka – muinasjutt pasakingas – muinasjutulik pasakoju – jutustan pasakoti – jutustama pasala – varitsuspaik pasas – pass; palli söötmine paskala – kuulujutt (pa)skola – laen paskatinti – õhutama, ergutama pasklisti – levima, laiali jooksma pats – (meessoost) ise peilis – nuga pelė – hiir pereiga – üleminek perėti – hauduma persviesti – üle viskama pigi – odav (naissoost) pilka – hall (naissoost) pilkas – hall (meessoost) pilti – valama, puistama plikas – paljas; tühi; kiilas pūdas (loe: puudas) – puud purus – kobe; kohe; mure raide – kirjatäht randa – leiab randą – haavaarmi rasė – rass riba – piir, äär rikė – viljahakk risti – veeretama ristis – veerema; maadlema; kooruma sage – pross, sõlg sala – saar saldokas – magusavõitu sakalas – pistrik salė – saal salvė – kogupauk samanė – kimalane sau – endale, endal, endaks savikritika – enesekriitika savitas – omapärane savitumas – omapära savivalda – omavalitsus savivaldus – autonoomne savivalė – omavoli sekti – jälgima, alanema, lõppema su – -ga su auskaru – kõrvarõngaga su karu – sõjaga su meile – armastusega su vila – suvilaga, villaga sula – (puu)mahl sūris (loe: suuris) – juust sūrus (loe: suurus) – soolane susikirsti – läbi kukkuma, kokku põrkuma susimesti – kuhjuma, kogunema suskristi – kokku lendama šokis – tants, hüpe ta – (naissoost) see, too, sellega, tollega tą – seda, toda tai – (naissoost) sellele, sellel, selleks, tollele, tollel, tolleks; see; siis taikingas – rahumeelne tapsite – te saate, muutute (tulevikus) tara – taara tarka – riiv(imisvahend) tas – (meessoost) see, too; (naissoost) nendele, nendeks, nendel te! – säh! tegu – las, olgu teisė – õigus teisena – kohtumenetlus tema – teema tėra – ainult tyras (loe: tiiras) – puhas tobulas – täiuslik tobulinti – täiustama tol (loe umbes nagu "tool") – seni, niikaua vaga – vagu, jõesäng vaikis – noormees, poiss vaikus – lapsi vajus – aktsioon, kampaania valas – äär; õngenöör valus – puhas vardas – nimi vargus – raske, väsitav varna – vares varnas – kaaren varu – vägisi varvas – tilk vasara – suvi, suvel vėliau – hiljem vėliava – lipp vesti – juhtima; taluma; naiseks võtma; pidama; poegima; vilja kandma visa – (naissoost) kõik, kogu, terve visata – maailmaruum viskas (loe nagu umbes "Whiskas") – kõik, puha