Raimu Hanson:
A) Kuidas mööduvad Teie aasta viimased päevad?
B) Mida olulist jäi Teil lõppeval aastal tegemata?
C) Mis on kõige tähtsam Teie tegevuskavas uue aasta algul?
Valeria Ränik (kodulehekülg):
A. Mõni päev enne aasta lõppu ilmub mu raamat "Ilves ilves. Raamat maailma ilvestest" (320 lk), mille kirjutamist alustasin 2000. aastal. Raamatu ilmumisaastaks on märgitud 2005, kuid tegelikult viin mõne eksemplari sõpradele juba lõppeva aasta sees, nii et on plaanis mõni jalutuskäik nii Tartus kui Tallinnas. Loomulikult astun läbi ka loomaaiast ning teen tänulikult pai mõnele ilvesele. Tahaksin jõuda ka ühte metsa Tallinna kandis, et näha, mitmekesi mu tuttavad ilvesed sel talvel lumme oma jälgi jätavad. Tartumaa metsad jäävad küll uue aasta algusesse.
B. Tegemata jääb alati palju, sest kuidagi ei jõua ma ühes kehas olles tegelda kõigega, millega peaks või tahaks. Teadlased harjutavad küll kloonimist, ent kuidas saaks kasutada ühte ja sama teadvust mitmes kehas, neid veel ei huvita. Aga küll oleks tore kirjutada korraga mitu raamatut ning uurida eri teemasid raamatukogudes ja internetis. Samas käiks teine keha tööl, hoiaks kodu korras, vaataks mõnikord laste vihikutesse ja satuks vahel puhkama teleka ette. Kolmas teisik reisiks, suhtleks, vastaks kirjadele jne. Mul on nimelt küll sõpru ja sugulasi, kellega ma pole aastaid kohtunud, ning tuttavaid, kellega ma tänaval trehvates ei oska enam eriti juttu teha, kuigi tahaksin, et kõik oleks vanaviisi.
C. Uue aasta esimest nädalat elan oma lastega nagu tahame: linnas või metsas, öösel või päeval – millal ja kus parajasti sobib, hoolimata, kas hommikune buss ikka tuleb või kas äratuskell üldse käib. Kui algab uus õppeveerand, asun viimistlema oma järgmise raamatu teksti. Et olen ise enda tööandja, ei saa keegi keelata mind seda teha nii, nagu olen harjunud, ehk umbes 15 tundi päevas.