Saarmale kuulub selles raamatus pool, teine pool aga ilveste perele ning teistele metsaasukatele, kontrollküsimus käis aga põtrade kohta ja oli selline: "Vasempoolsetel piltidel on kõik nii nagu looduses olema peab. Mis on valesti parempoolsetel piltidel?"

Esimeses reas on 2 põdrapilti jaanuaris. Vasempoolsel pildil on näha, mis värvi peab talvine põder olema – ta on pruun, kuid mustjas-pruunist suvisest põdrast juba heledam, sest ta kasvatab talvekarva. Parempoolsel pildil on aga punakas-pruun titekarvas põdravasikas. Ta on looduseime või -eksitus, kes sündis mai alguse asemel septembri lõpus. Selliseid asju juhtub looduses harva ja need loomalapsed ei jää tavaliselt ellu. Sellel Līgatne pargi põdrapojal vedas – ta kasvas suureks ja läks 2009. a septembris päris metsa elama.

Teises reas näeme põdraema koos paaripäevase vasikaga (mai 2010, Līgatne). Parempoolsel pildil paistab teinegi põdravasikas (vahel sünnivad põdrale kaksikud) ja seltskonda on lisandunud metskits. Seda võib juhtuda pargi aedikus, vaevalt metsas, kus metskits ja põder võivad pesitsemise ajal küll naabrid olla, kuid vaevalt niivõrd lähedased sõbrad. Või siiski? Võib-olla me lihtsalt ei tea?

Kolmanda rea parempoolsel pildil on sama seltskond: põdraema, kaksikud-vasikad ja metskits, lisaks ilmus kaadrisse teine emapõder. Looduses ei elaks 2 emast põtra nii lähestikku, olgugi nad ema ja tütar. Metsas on palju ruumi – suureks saanud loomad lähevad ema juurest ära ja otsivad endale koduala. Tegelikult oli ka nendel põtradel selline võimalus, kuid nemad otsustasid püsida aedikus koos ja nõnda said vasikad endale nii ema kui vanaema.

Nagu ka raamatus "Seitsme puu ja mätta taga" on siin üks pisike provokatsioon: raamatu autor justnagu väidab ja lugeja usub. Kuid autorile meeldib vaidlev lugeja, õpetaja vigu märkav ning nende vastu protestiv õpilane, mitte viisakas vaikija. Eelmises raamatus pidi aktiivset ja iseseisvat mõttetegevust harrastav lugeja autori sõnu kontrollima ja parandama (ilves on "lince" hispaania, portugali, itaalia ja galeegi keeles ning sugugi mitte prantsuse keeles, nagu sai kiuslikult väidetud).

Kas keegi leidis juba "konksu" ka selles raamatus? See on kontrollküsimusega samal leheküljel. Kes on just, vastust otsides, läbi lugenud mõne põdrateemalise saidi, peab taipama: põdrad heidavad sarved maha pärast jooksuaega, hiljemalt talveks. Siin esimesel pildil on juba talv, põdral sarved peas, pilt on aga vasempoolne ning peab "õige" olema, kuidas nii?

Just nii. Õige on see, mida pildil näeme, aga see, mis õpikus seisab, ei pruugi alati õige olla. Pilt oli tehtud 8.1.2006. a-l Elistveres. Võib-olla vabanes põder oma sarvedest näiteks järgmisel päeval, kasvatas kevadel uued sarved ja temast sai jälle "õige" õpikupõder? Või oli see lugu nii: põdral polnud sügisel kellega ega kellegi pärast võidelda ning ta organism polnud jaanuaris veel aru saanud, et pulmaaeg oli möödas ja et tuli aeg sarved maha heita? Ent seegi on ainult oletus, üks paljudest. Siiski, ehk jalutab see sarvedega põder lumises aedikus selleks, et juhatada meid mõnele uudsele mõttele?

"Ei tea" on õige vastus autori kiusuküsimusele, kui ainult siis, kui see on öeldud ilma häbenemata. Koolis häbistatakse kohe, kui keegi mõnd asja ei tea, kuid see pole õige. Ega inimene ei peagi alati vastust teadma, selleks tunneb ta loodust veel liiga vähe. Tuleb lihtsalt rahulikult tunnistada endale, et nii see on. Elu on õpikust õigem, laiem ja põnevam.