("Valgust täis…" ilmus sarjas "TEA lasteluule varalaegas suurematele", illustratsioonid Iivi Raudsepalt. See on luulekogu kahe pere poisist, kes ühte perre ühendatakse, ja nende silmadega nähtud maailmast ühe aasta jooksul.)

Sellise annotatsiooni kirjutasin kirjastuse palvel (2006):

Luulekogu "Valgust täis suur pilvealune tuba" tegevus hõlmab ühe aasta ja minategelasteks on 2 poissi. Vanem peategelane näeb elu ja tegutseb nii, nagu minu 2 poega näevad, teevad ja arvavad (nii öelda 2 poissi ühes). See tegelane tunneb murdesõnu, harrastab sõnamängu, õpib tegema kodulehekülgi, on kodus lausa ökoloogia küsimustes, igavust tundmata elab ta oma rohkete huvide maailmas ega lase vanemate suhetel oma elu rikkuda. Lõbusalt ja lastepäraselt õpetab ta noorematele positiivset suhtumist ning looduslähedust. Teine tegelane on koolimineja, temasuguseid poisse olen küll näinud, kuid võib-olla ei kukkunud see tegelaskuju mul eriti selge välja. Koolieelikust tüdruku kuju jäi veelgi episoodilisemaks. Samas tundub see loogiline: nii noorelt pere lagunemise ohvriks sattunud lapsed on isiksusena alles kujunemata ja on tähtis, kes satub nüüd nende teele ja kujundab nende mõttemaailma. Paistab, et täiskasvanutel ei leidu selleks aega (kahest isast on tegelaskujuna välja kirjutatud üks, sama seis on ka emade ja vanaemadega), kuid kasuvennaks sattunud vanem poiss on lastele juba ennegi tuttav olnud.

Mis on kindlasti vajalik, et mitte sulguda oma masendusse ega sattuda halvale teele, mida elus ka ette ei tuleks? Need on minu meelest sõltumatus levinud eelarvamustest ja hirmudest, samuti avatus informatsioonile ehk oskus märgata, et kõik meie ümber on ilus, lõpmatult põnev ja uurimisväärt, ning me isiklik kurbus lahustub laias ja sõbralikus maailmas.

Seda kõike saab raamatust välja lugeda. Aga ka siis, kui loetakse mitte nii väga tähelepanelikult, peaks sõnum ikkagi lugejat mõjutama, tundugu talle kas või, et tegemist on tavalise elurõõmsa lasteluulega.

Märkused:
Luuletuse "MÄRTS" pealkirja võiks trükkida jalad ülespoole, nagu tehakse mõistatuse vastuse puhul.
Kui hakatakse joonistama lapstegelasi, tuleb võtta arvesse, et poisse on kaks. Luuletuste "Ära sega", "Lahutus", "Viskasin lutsu", "Minu vanaemad", "Soos", "Meie isa töö", "Iga päev – mõnus talvepäev" ja "Jaanuar" tegelane on väiksem, temast on juttu ka luuletuses "September". Teine poiss (ülejäänud luuletused) tunneb murdesõnu, harrastab sõnamängu, õpib tegema kodukaid, on kodus ökoloogia küsimustes, elab oma huvide maailmas ega lase vanemate suhetel oma elu rikkuda, tema esitab küsimusi ja õpetab nooremale positiivset suhtumist. Nii isa kui ema on samuti kaks ja nooremal poisil on õde ( "King ja plika", "Ära sega" ja "Sulailm").