Ville Ränik:
Telereklaame on vägagi erinevaid. Mõned on huvitavad ja koomilised, teised on igavad ja imeliku sisuga. Häid reklaame on vähe ja need kaovad kiiresti teleekraanilt. Nii juhtus näiteks Unikulma voodireklaamiga, kus oli huumorit ja Saku õllereklaamiga, mille huvitav sündmustik toimus minevikus.
Kauem püsivad eetris halvemad reklaamid, mis ei anna edasi mingit mõtet. Siin võib tuua näiteks Fanta reklaami, kus pärismaalased avastavad, et vulkaanipurse on tulemas, kuid kutsuvad kõik ettejuhtuvad inimesed kaasa Fantat jooma ja vorste grillima.
Kõige totram reklaam on loomulikult Sprite`i reklaam, sest see ei ole loogiline, et inimene kõneleb pärast sellist avariid. Samas võib tuua näiteks ka pesupulbri ja pesuvahendite reklaamid, mis on pigem mõeldud Vene koduperenaistele kui Eesti noorele, kes on telereklaamide peamine jälgija.
Reklaamidel jääb puudu isikupärasust, nad kõik on peaaegu samasugused või sama teemalised. Kõige rohkem näidatakse ikkagi pesuvahendite ja hügieenitarvete reklaame, mis tüütavad vaataja kähku ära. Kes tõesti tahaks vaadata umbes kakskümmend korda päevas reklaami Cillit Bangist või uuest Libressist? See on tegelikult ainult reklaamitrikk, et inimeste raha röövida.
Püsivaid häid reklaame näidatakse väga harva, võib-olla paar korda päevas ning neid ei juhtugi nägema. Nende reklaamide alla minu meelest käivad kassitoidu reklaamid, mis on minu meelest üldse kõige paremad, kuna seal on vähemalt kasse näha.
Teleoperaatoritele, kes panevad kokku reklaamiklippe, soovitan teha huvitavamaid reklaamipause, muidu jäävad vaatajad vaheaja ajal magama.