Uus veerg:
Keda juba huvitab esoteerika, see on ehk valmis ka looduse maailma avastamiseks ja teab, et selleski vallas on meile kogu aeg valetatud. Lastele tambitakse pähe, et inimene on looduse kroon ja hooldaja, tegelikult on ta libekeelne looduse okupant ja kõikide liikide (sh omaenese liigi) hävitaja. Loodus pole inimesele määratud varasahver, vaid inimene on teiste liikidega võrdne looduse osa, kes ehitas endale looduse keskele omaette maailma. See tehismaailm pole küll akendeta või seinapragudeta hoone, et üksikud isemõtlejad pärismaailma välja piiluma ei pääseks. Tehakse pigem kõik, et keegi ei tulekski selle peale. Meile õpetatakse loodust vaatama läbi õpetajate, giidide, tekstiautorite jms pilgu, mis on neile omakorda samuti õpetatud. Oma silmad on meile looduse poolt küll antud, kuid neid ei taipa avada samahästi kui keegi. Kogu inforuum on täis meile pealesurutud asendusväärtusi, millest huvi tunda, ja tavaliselt on need loodusest kaugel. Kui kedagi tõmbab ikka veel looduse poole, saadetakse talle ühiskonna poolt volitatud juhendaja, kes, kirves käes, loodust läbi püssisihiku vaatama harjutatud. Loodusearmastus on meil majanduslikult kallutatud ja infoga looduse kohta manipuleeritakse.
Isegi nö selgeltnägemisega õnnistatud ühiskonnaliikmed ei vaevu vaatama, mis inimmaailmast väljaspool tegelikult asub. Kes aga üritab, ajab asju segi ja tõlgendab valesti, sest valed õpetused on tõesõnumil ees. Kui nendelt nägijatelt teise eluvormide ja loomade-puude-kivide kohta küsitakse, kordavad nad mõtlematult todasama koolis õpitut inimkonna omakasupüüdlikku valet, sest kui nägija korraks või kogemata on valet öelnud, läheb tal selgeltnägemine kinni, kuid kes seda apsu tunnistab? Julgemad ütlevad välja, et elutut loodust pole ja küsivad, kuidas võinuks lapik ehk 2-mõõtmelise ilma olevus mõista meie ruumilist maailma või mida peaksime meie looduse paljumõõtmeliste maailmade uurimisega peale hakkama. Tegelikult piisaks, kui loobuksime oma agressiivsest suurusehullustusest.